25.11.17. tunni kokkuvõte

III rühma tunni kokkuvõte:

– vaatlesime ilma ja arutasime mida keegi selga paneb kui õue mängima läheb (sõnavara!);

– laulsime laule: kordasime vanu aga laulsime ka 2 uut laulu Päkapiku laul ja Piparkoogipoisid;
– mängisime näpumänge;
– laulu “Igal ühel oma pill” saatsime/mängisime muusikainstrumentidega;
– mängisime/tantsisime ringmänge nagu Kes aias, Kükita, Bugi;
– vaatasime koos raamatut “Lähme maale” (Õpetaja Gea).
II rühma tunni kokkuvõte:
-lugesime Hartmut Bieber “Karupoeg jõuluvana juures”.  Raamatus otsisime jõuluteemalisi sõnu;
-täitsime jõuluteemalisi töölehti. Igal laps luges  või nimetas talle meelepärast sõna;
-arutlesime jõulude, päkapikkude ja kingituste üle;
-tunni lõpetuseks mängisime mängu, kus töölehel olevaid sõnu seletas üks laps teisele ning teine joonistas seletuse järgi pilti. (Õpetaja Linda)
IIrühma tunni kokkuvõte

Tegusõnad läbi inimese tegevuste.Õppisime tegusõnu, küsimus mida teeb?

Tegusõnad, mida oskab teha sinu keha.

Hingab, kõnnib, räägib, kuuleb, näeb ja vaatab, tunneb, jookseb jne

Mis tegevused toimuvad Sinu keha sees?

Närib, seedib, pumpab, voolab, mõtleb, õpib jne

Sport, mida oskab sinu keha teha.

Mis annab sinu kehale jõudu?

Erik jooksmine, Hans jooga, kätekõverdused, harjutused hantliga, Svea ratsutamine, ujumine, suusatamine, Leo hüppamine, Emma ujumine, jooksmine,Alexander jooksmine (Õpetaja Margit).

 

I rühma tunni kokkuvõte:

Jõulutoit ja jõulutraditsioonid. Täitsime töölehe “Minu jõululugu”, mis sisaldas ühte Eesti jõulusöögi retsepti, noore jõulutraditsioonid kodus, ning lõpetuseks valik jõuluteemalisi tervitusi. Iga noor sai  jõulutoidu valikust ühe retsepti, millele pidi leidma sobilikud koostisosad ja õige retsepti kokku panema. Valikus oli: sült, roslje, jõulukiringel, seapraad, stollen, piparkoogid jt. söögid (Õpetaja Linda).

I Rühma tunni kokkuvõte:

Vanema rühma õpilastega jätkasime Palmse mõise albumi koostamist (õpetaja Margit).

Mõisa juurde kuuluvad majandusalad, hooned ja tootmine, milline tegevus tõi mõisale rikkuse.mõis

Mõisa puhkemajad ja romantika.

mõis 2

 

Härrastemaja saalid ja sisekujundus.

mõis3

Mõis jõuluootel

mõis4

 

NB! 2.12.2017.  algusega kell 10:30 küpsetame Müncheni Eesti Koolis piparkooke. Oodatud on kõik vanad ja uued pered koos lastega. Väikestel toimub ka tavaline tund.

Kohtumiseni sel laupäeval!

Müncheni Eesti Kool

   

11.11.17. tunni kokkuvõte

 

Mart on üle vee, kadri üle karja

  1. novembril tähistasime mardi- ja kadripäeva ning Henri esitas kirjanduspala, mis tuletas meelde, et Eesti isadel on pühapäeval isadepäev.

Esimesel tunnil said õpilasd teada, milliseid kombeid tuleb täita martidel ja mille poolest erineb kadripäev. Laulsime ammu tuntud regivärsilist mardilaulu „Laske mardid sisse tulla marti-marti”

Teiseks tunniks ootas lapsi pikk laud, kus igale lapsele olid valmis seatud materjalid, et asuda mardimaske valmistama. Õpetaja Linda juhendamisel olid esimesed näpunäited jagatud ja valminud maskid said päris mardisantidele kohased.

 

Rahvakommete päeva kinnitamiseks oli helde pereema (õpetaja Linda) küpsetanud maitsva karaski, mida vanarahva maagiat elustanud mardid-kadrid lasid hea maitsta.

Mardikombed:

Mardid on mehed ja riietuvad alati tumedatesse riietesse ja maskid on samuti poristes toonides.

Mardirituaalil on kindel ülesehitus. Alati võib mõne etteaste ka ettevalmistuseta esitada. Kimbatuses olles leitakse alati väljapääs. Näiteks tänapäeval kiirelt loodud mardiräpp või omaloominguline tants.

Mardid alustasid ukse taga:

  1. a) sissepalumislaulu ja koputamisega. Mardiisa viskas viljaõnneks viljateri põrandale;
  2. b) järgnes martide tantsimine, mõistatuste küsimine ja suhtlemine pererahvaga, samuti mängud. Lõpetuseks andis mardi-isa vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis: „Terveks!”;
  3. c) pererahvas kostitas marte magusaga–õunad, kaalikaid, karask, raha jm;
  4. d) andide saamisele vastas mardipere tänulauluga ja soovis viljaõnne, peremehele hobusteõnne, sulastele koerteõnne, miniale lasteõnne, tütardele ja poegadele kosilaseõnne ja pruudiõnne, pereemale karjaõnne.

Kadripäeva ja kadrilaupäeva kombed.

Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietatud eeskätt naisteks.

Kadrisantide pillimäng, laulud ja vigurid ei ole nii kärarikkad kui martide omad. Kindlasti esitati aga mõistatusi ja kontrolliti laste lugemisoskust ning tüdrukute käsitöösid. Tervise ja edu tagamiseks. pritsiti pererahvast märgade okstega-

Tava algas ukse taga:

  1. a) sissepalumislaul. Teretamine. Tantsud, mõistatused ja mängud, vahel kiusati lapsigi;
  2. b) andide palumine ja lauluga tänamine ning õnnistamine.

Annid jagati võrdselt ja/või maiustati üheskoos.

Koolipäeval said õpilased teadmisi värskendada, rahvakultuuripäevas oli hingedeaega, mardikesed koos kadrikoodega ja austusavaldus isadele.

 

Sellel aastal on meil veel kaks tundi:

25.11.17. tavaline koolipäev

2.12.17. küpsetame piparkooke, sööme verivorsti ja hapukapsast. Toimub jõululaat. Kõige väiksemal rühmal toimub ka tund.

28.10.17. tunni kokkuvõte

Seekordses tunnis jätkas suurem grupp moe teemadel. Üheskoos meisterdasid noored ka meelepärase kostüümi.

Keskmise rühma tunni teemaks oli sügis. Üheskoos arutlesime sügise meeldivate ja ebameeldivate külgede üle. Vaatlesime erinevaid sügisega seotuid pilte. Lapsed täitsid  töölehti ja lõpetuseks valmis väike meistriteos sügislehtedest.

Järgmine koolitund juba 11.11.17.

Kohtumiseni!