14.10.2017 tunni kokkuvõte

Jaanus Vaiksoo

ONU HEINO ISTUS MÖÖDA PEHMEST TUGITOOLIST.
TAHTIS KÕIGE PAREMAT, KUID KUKKUS VÄLJA KOOLIST.

ONU HEINO ASTUS MÖÖDA NAGU MÕNEST POSTIST.
ÕUN JUST KUKKUS LAGIPÄHE TELEFONIPOSTIST.

ONU HEINO RÄÄKIS MÖÖDA, RÄÄKIS AIAAUGUST.
VÄLJAS POLNUD PAKANE, VAID HOOPIS SUME AUGUST.

ONU HEINO ELU KULGES MÖÖDA KIVISID JA KÄNDE.
VÕTTIS PÄIKEST, PIKUTAS JA MÄNGIS LAUAMÄNGE.

Müncheni Eesti Kooli suuri ja väikeseid kuulajaid rõõmustas oma külalislahke esinemisega Jaanus Vaiksoo. Saime  lühikese ülevaate kirjaniku loometöödest ja vaimukatest valmidest ja luuletustest. Niisamuti saime teada kuidas tekkis “Onu Heino” ning kes oli see kellasepaproua? Kuulsime mälestuskilde lapsepõlvest, oma vanaemast ja aiatigudest.

Suured tänud Jaanus Vaiksoole ning ootame uusi ja huvitavaid kirjatükke.

Müncheni Eesti Kool

MEK 2017IMG_6763

30.09.17. tunni kokkuvõte

SUUREM RÜHM (I tund)IMG_6721
Suurema rühma lastega oli meil esimeseks tunni teemaks” Eesti rahvariided”. Alustuseks  lugesime teemakohalist artiklit, seejärel koostasime kaardi sajandivanustest rahvariietest maakondade kaupa. Samal ajal, kui lapsed olid ametis kaardi meisterdamise ja pildimaterjali vaatamisega, riietus õpetaja lõuna-Eestist pärit rahvariietesse. Õpilased pidid ära arvama, kust need pärit on. Rääkisime lähemalt tanu, põlle ja vöö tähendusest, erinevatest materjalidest ja käsitöötehnikatest. Kõik said villast seelikut ja linast pluusi-põlle ka oma käega katsuda ja tanu pähe proovida. Rääkisime ka ehetest ja sellest, millistel puhkudel tänapäeva inimesed rahvariideid kannavad.

Järgmisel tunnil jätkame riietuse ja moe teemadel, kuid juba natuke tänapäevasemalt. (Õpetaja Kadi)

SUUREM RÜHM (II tund)
maxresdefault
Tutvusime Eesti 100 raames mõisate teemaga, koostame ja valmistame mõisaelu ja Eestimaa mõisaid tutvustava vihiku.

Rahvasuus sõnaga ”mõis” tekkinud ütlused:
”Mõni mõis”
 ükskõik, pole tähtis. 
”Mõisa köis, las lohiseb
 ” samuti ükskõiksus

Sõnaga mõis on rohkesti liitsõnu:
Mõisahoone, mõisamaa, mõisamajandus, mõisamoonakas, mõisapark, mõisasaks, mõisasüda, mõisateenija, mõisaõu, mõisakool

Karjamõis, suvemõis, kirikumõis, pärusmõis, teenismõis, rendimõis, riigimõis. Mõisaarhitektuur, mõisakohus.

Eestimaa mõisad olid pikalt hooletusse jäetud. Võiks isegi öelda, et nad olid kõige rohkem laokile jäetud kultuurimälestised. Täna on mõisate vastu väga suur huvi ja paljud pered elavad mõisates ja on mõisaomanikud.

Pikka aega püsis Eestis mõisate ja rahva vahel “klaasist sein”. Omal ajal eraldas see talurahvast ja baltisakslasi. Kumbki pool nägi teineteise elulaadi, kuid ei suutnud seda mõista. Lihtrahva poolne negatiivne suhtumine kajastub ehedalt väljendis “mõisa köis, las lohiseb”, mille tähendusse on peidetud ükskõiksus. Väljendit kasutatakse argikõnes sageli igasuguse ükskõiksuse vastu (näiteks: ükskõiksus töö tegemisel)

Mõisateema sobib väga hästi Saksamaal elavatele lastele, sest kahe kultuuri vahel on olemas tihe seos, vaatamata nn ”klaasist seinale”, mis meie ajaloo on keeruliseks loonud.

Esimene mõis, mida uurime, on Palmse. (Õpetaja Margit)

KESKMINE RÜHM (I tund)

Tutvustasin Jaanus Vaiksood ja tema loomingut.

Vaiksoo-Laul-Eestimaast

* Jaagupi ja Kaspari lugusid.

* Muhedaid ja viperusi täis luuletusi onu Heinost ja onu Heldur’ist.

* Mõtlesime ka mõned küsimused, mida sobiks küsida. (Õpetaja Margit)

KESKMINE RÜHM (II tund)

FullSizeRender (2)

Tänases tunnis arutlesime tervisliku ja mitte tervisliku toidu üle. Vaatlesime üheskoos toiduaineid ning nende täpseid nimetusi. Lapsed täitsid toiduteemalisi töölehti. Tunni lõpetasime poe mänguga, kus iga laps sai olla müüja ja ostja rollis.( Õpetaja Linda)

VÄIKESTE RÜHMNiit-rongisoit-1957-e1361954841465

 

Tundi alustame alati alati lauluga “Tere, tere hommikust eesti koolis oleme”
K6igepealt laulsime laule, mida lapsed varasematest tundidest teavad ja oskavad (nt. “5 väikest parti”, “Rongilaul”+ rongi raamat). Samuti mängisime laulumänge, nagu näiteks “Kes aias?”, “Kükita, kükita”. Ka näpumängudel (nt. “Miilu-maalu Miisu”) on alati oluline osa meie tundides.
Aastaajale vastavalt laulsime ka ühe uue l6busa Sügislaulu ja vaatlesime lastega väljas olevaid puid ja lehti (nt. mis värvi on lehed?, miks lehed värvuvad? millised marjad/seened kasvavad sügisel metsas? milline aastaaeg on praegu ja mis järgneb sügisele?)
Lennal oli kaasas üks tore raamat, kust õppisime kõik koos numbreid ja arutasime näiteks kes kui vana on ja lugesime pildid olevaid esemeid kokku. L6pus vaatasime ka eesti kooli raamatut “Lähme metsa” ja lapsed nimetasid pildid olevaid esemeid, olendeid.
L6petuseks mängisid lapsed palli ja mängunurgas 🙂
Mina jäin tunniga väga rahule, sest lapsed olid tublid ja tegid ilusti kaasa. (Õpetaja Gea)