1.07.17. kooliaasta lõpetamine

 

thumb_c610cf99suvi

Müncheni Eesti Kooli viimane tund toimub 1.07.17. Algus kell 10:30. 

Viimases tunnis saavad kõik õpilased lõputunnistuse ja väikese meene. Vaatame üheskoos filmi “Meie tegemised  Müncheni Eesti Koolis 2016/2017 “.Üheskoos mängime mänge. Ilusa ilma korral piknik pargis. Palume igal perel ühiseks söömiseks/joomiseks midagi kaasa võtta.

KOHTUMISENI!

27.05.17 tunni kokkuvõte

Eelviimases tunnis sukeldusime  õpilastega”Mängude maailma”. Suurema rühma õpilane Helena (13.a.) kirjutab eelviimasest tunnist nii: “Tänases esimeses tunnis tegime viktoriini. Kuus last kes kohal olid jagati kaheks grupiks-võstkond “Träpp” ja “Iiris”. Viktoriini küsimused käisid Eesti ning aasta tegmiste kohta Müncheni Eesti Koolis. Oli väga tasavägine võistlus, aga “Trapp” võits kolme punktiga”.

Henri (15.a.) Kirjutab nii: “Teisel tunnil lugesime Leelo Tungla raaamtut “Seltsimees laps”. Kõik lapsed said ka raamatust ette lugeda. Raamat rääkis, kuidas Leelo ja tema isa paljudest asjadest riime ja laule tegid”.

seltsimeeslaps

Väiksemate õpilastega arutlesime selle üle, mis on lapse “töö”. Üheskoos lugesime ka A. Brunel´i “Lähme tööle” raamatut. Tunni lõpetuseks aga mängisime  põnevat mängu “Elukutsed”.Iga laps sai valida ühe või kaks ametit ning pidi valima ameti juurde kuuluvad õiged töövahendid. Pärast proovisime üheskoos arvata, mis töövahendid keegi oma töös vajas.(õpetaja Linda)

Õpetaja Margiti tunnis õppisid suuremad õpilased järmist:

Leelo Tungal 70 ja EV 100 aastapäevaks valmiv film „Seltsimees laps”. 

Filmi lugu ehk stsenaarium valmis Leelo Tungla raamatu „Seltsimees laps” alusel.Lugesime raamatust erinevate peatükkide sissejuhatusi, et oleks huvi ise raamat kätte võtta ja lustakalt kirja pandud meenutused väikese Leelo lapsepõlveajast läbi lugeda. Püüdsime meelde jätta ka peategelaste rollis (seltsimees laps H. M. Reisner ja isa T.Tuisk) mängivad näitlejad ja samuti filmi looja ja lavastaja nime (M. Siimets). Kui film on valmis näitamiseks, peaks teadma iga laps, mis on filmipiltide allikaks.”

Keskmiste rühm: 

Ooperiteatri meeliülendav võlumaailm.Sissejuhatus, mis on ooper ja kus asub ooperiteater Münchenis. Lapsed said teada, et ooperis on alati lauljad, muusika ja orkestriaugus mängib orkester.

9985535308

Saime teada, et igal ooperil on jutustada oma lugu ja vaatasime imepäraseid pilte Shahrukh Husaini raamatust „Ooperilood”, milles leidub seitse kuulsat ooperilugu. Lapsed kuulasid ooperimuinasjuttuVõluflööt”, kus oli ka väga naljaka nimega tegelasi. Eriti lõbusaks tegi Papageno nimi. Prints Tamino ja printsess Pamina nimed läksid sassi. Hästi teati püramiide ja lapsed oskasid näidata kätega, kuidas püramiidid välja näevad ja meenutavad maja katust. Tutvusime ka W.A. Mozart’iga, kes kirjutas „Võluflöödile” kauni muusika ja hakkas komponeerima juba viie aastaselt.

13.05.17 tunni kokkuvõte

Seekordses tunnis uurisime suuremate lastega emadepäeva ajalugu. Üheskoos saime teada, et emadepäev on alguse saanud 1907. aastal Ameerikast.  Oma tunni alsueks võtisme materiali siit.

“Ajalugu teab nimetada ka konkreetset algatajat – õpetajanna Ann Jarvis’t, kes oma ema teisel surma – aastapäeval (1907. a.) kutsus lähikondseid tähistama emade mälestuspäeva Memorial Mothers’ Day Meeting.

Nii nagu kunagi Ameerikas, oli ka Eestis emadepäeval väga konkreetne algus – juba 1922. a. korraldati Uderna koolimajas esimene emadepäeva koosviibimine. See oli tegelikult katseks, kas sellise päeva korraldamine sobib eestlaste tagasihoidliku loomuga. Udernal oli naiste karskusliikumise ühe tulevase liidri Helmi Mäelo lapsepõlvekodu. Organiseerijate lootused said igati ületatud – emadepäev võeti kohe vastu: “üllatuslikult avanesid inimeste peidetud tunded ja nähtus tahe nende üksteisega jagamiseks”.

1923. a. ühinenud naiskarskuslased võtsid üheks oma töösuunaks emadepäeva laiaulatusliku propageerimise. Emadepäeva sügavamaks ülesandeks seati koduse kasvatuse põhimõtete selgitamine karskes ja kristlikus vaimus, kuid tema suurimaks tähiseks oli emade enesetunde tõstmine.

Esimese üle – eestilise emadepäeva korraldamiseks pöördus Naiste Karskusliit 1923. a. nii oma liikmete kui teiste naisorganisatsioonide poole. Üleskutse leidis vastukaja ning karskusliidu andmeil tähistati 3. juunil emadepäeva ligikaudu 20 kohas. 1928. a. tähistati kuuendat emadepäeva maikuu teisel pühapäeval, kusjuures põhjenduseks toodi koolide varasemat lõppemist. Jälle leidis kinnitust mõte, et emadepäeval tuleb eelkõige mõelda oma kodule, oma emale. “Lõppsihiks pole üldse pidustused, vaid see, et terve päev hommikust õhtuni pühendatakse emale ja et pidupäevaks oleks esmajoones ema enese valdkond, kodu. Sel päeval olgu teiste perekonnaliikmete auasjaks olla jalul enne ema, seada kodu pidurüüsse ja äratada ema lauluga. Siis teevad teised ema töö selle järele, kuidas keegi jaksab. Ema võib kordki aastas end lasta teenida, kuna muidu aina teisi teenib. Ka kodust eemal olevad lapsed tulevad seks päevaks koju, kui see võimalik, vastasel korral tuletavad vähemalt sooja kirja, telegrammi, kingi või lilledega teda meelde. Emadepäev on mõeldud ka neile emadele, kelle süda lakanud tuksumast. Nende haudadele viivad siis omaste teed, ja lillekimp kalmukünkal jutustab unustamata armastusest ja tänumeelest, mis veel elab laste ja abikaasa südameis.

1941. a. jäi aga emadepäev juba riiklikult tähistamata. Järgnenud sõja – aastatel olid emadepäevatervitused ajakirjanduses täis lohutust ja elutahte sisendamist. Siis sai traditsiooniks langenud sõjameeste kalmudel käimine.

Nõukogude perioodil oli emadepäev maha vaikitud ja paljudes kodudeski erinevatel põhjustel unustusehõlma vajunud. Uus aeg tõi kaasa hea vana ning koos sellega saame taas kosutust emadepäeva ilusast traditsioonist.”

Pärast teksti arutamist pidid lapsed kuuldud teksti põhjal täitma ristsõna.IMG_4848

Tunni lõpetuseks mesterdasime  emadepäevaks ühe toreda lille. Lille õpetuse leiad siit

IMG_4849

Väiksemate lastega lugesime J. Sigsgaard-i “Palle”.  Arutlesime selle üle, kas ja kui tore oleks üksi maailmas elada. Mida nad teeksid siis, kui oleks kodus päris üksi? Vastati nii: “Sööks palju komme”, “Jookseks palju trepist üles alla”, “Kuulaks kõvasti muusikat” jne. Üldiselt arvati, et üksi maailmas oleks ikka päris lahe olla. Tunni lõpetuseks meisterdasime vahva lille. (Linda ja Kadi)

Õpetaja Margiti tunnid oli emadepäevale pühendatud. Mõttekaardid emadepäevaks. Laiendasime nimisõna tähendust omadussõnadega. Tähelepanu kolmel sõnal „ema”, ”lill, „kook”. Huvitavad sõnad, mis kaardile leidsime ja kirjutasime: „ema” – töötüdruk, kodupolitsei, autojuht, murelahendaja, kodukujundaja (ühendab sõnu kunstnik, joonistaja, mööblipaigutaja), kokk jms.

Vanema rühmaga täitsime samad mõttekaardid.

Lugesime pihtimusi, mida lapsed on emadepäevaks kirjutanud: „Ema! Sa oled vahest küll pahane, aga ka õigusega. Kui olen pahandust teinud või varjanud sinu eest miskit, mida oleksid teadma pidanud, siis on sinu pahameel ka põhjendatud…

Arutasime,mida emadepäeva kaardile kirjutada võiks, sest igalühel on oma tunded ja salasoovid.

Kohtumiseni järgmine tund 27.05.17

Vestlussari “Rännud”-Raivo Randesega

 

Kohtumine Münchenis elava eestlasega vestlussarja „Rännud“ raames, kus Müncheni Eesti Selts tutvustab Baierimaal elavaid eestlasi ja nende põnevaid elulugusi. 

Raivo Randes sündis Eestis ja põgenes 1944. aastal lapsena oma vanematega Rootsi. Raivo kasvas üles Rootsis, hiljem töötas ta Rootsi Patendiametis ning Euroopa Patendiametis Haagis ja Münchenis.

Kohtumine toimub: 

11. mail 2017 kell 18:30 

Kohvikus Lana´s (endine Cafe Telos), Kurfürstenstr. 2, 80799 München 

(Tramm 27 ja 28 Scheidplatzi suunas, peatus Nordendstraße ja siis veidi jala või metroopeatusest Universität jala ca. 500 m mööda Adalbertstr.)

Palun andke oma tulekust Karin Ladva-Zollerile teada hiljemalt teisipäevaks, 10. maiks.

Oma tulekust saab teada anda siin

Rohkele osavõtule lootes,

Müncheni Eesti Selts

29.04.17 tunni kokkuvõte

Seekord käis Müncheni Eesti Koolil külas Heino Seljamaa. Algusest peale võlus ta nii suuri kui väikeseid kuulajaid oma muheda olekuga. Tema näitlejameisterlikkus pani naerust rõkkama ka kõige tõsisema lapsevanema.

Lapsed aga said teada, et teater on üks selline koht, kus kõik toimub päriselt ja mängult, mängult ja päriselt  on kõik võimalik. “Okasroosikese” etendus viis meid imedemaale, kus auväärsed nukud Heino Seljamaa juhendamisel etendasid ühe meeldejääva ja lõbusa etenduse.

Pärast etendust sõime üheskoos lõunat ning saime kuulda Heino esitluses laulukesi.

Veelkord suur aitähh Heino Seljamaale!

Järgmine MEK toimub 13.05.17.a Kohtumiseni!