Eesti Vabariigi 100 juubel

Suur heameel on teatada, et Eesti Vabariik saab 100 aastaseks.
Sel puhul toimub ka Müncheni Eesti Kooli suur tähistamine.

Lastele, aga ka vanematele, oleme külla kutsunud Eesti Rahva Muuseumist (ERM-ist) giid-pedagoogi, kes teeb meie lastele lühikese ülevaate vabariigi sünnist kuni tänapäevani. Pilguheidet ajalukku ilustreerivad ka ajakohalised esemed.
Nii nagu sünnipäeval kombeks sööme pärast üheskoos torti. Üllatus!

Millal: 17.02.2018.
Algus kell 11:00 (uksed avatakse kell 10:30).
Beebidel tundi ei toimu.

Ootame kõiki väikeseid ja suuri pidustustest osa saama.
Oma tulekust anna palun kuni 16.02.2018 teada aadressil muncheniestikool@gmail.com

NB! Õhtul algusega kell 16:00 toimub Haus des Deutschen Ostens-is täiskasvanutele pidu.
Täpsem info e-mailiga, MEKi koduleheküljel ja Facebook-is.

Advertisements

Kaunist jõulurahu…

Müncheni Eesti Kool korraldas ka sel aastal 2.12.2017.a. traditsioonilise jõulupeo, kus üheskoos küpsetasime piparkooke, sõime verivorsti ja hapukapsast. Kõik väikesed ja suured toimetasid külg külje kõrval. Klassi eesruumis toimus piparkookide tegemine, tagaruumis said lapsed juba küpsenuid piparkooke kaunistada ja pakkida. Klassiruum oli pärast pikka söögitegemist täis mesimagusaid lõhnu. Üheskoos laulsime ka ilusaid jõululaule. (Õp. Linda)

16.12.17. toimus igaaastane jõulupidu, kus saime kuulata väikest jumalateenistust  (Michael Schümers). Esinesid Müncheni Eesti Kooli lapsed muusikaliste etteastetega. Kuulata sai nii akordioni, -flöödi, -trompeti kui ka kalveril esitatuid muusikalugusid.

Suured tänud meie suurepärastele esinejatele (Jonathan, Christopher, Alexander, Jana, Silja, Helina ja Helena). Lastel käis ka jõuluvana. Esines ka üllatuskülaline Oskar, kes viis meid võlukunsti maailma. Imestusest olid näod naerul nii suurtel kui ka väikestel. Lastele toimus ka loterii. Teiste kingituste seas oli seekord peaauhinnaks piparkoogi maja( suur tänu maja tegijale Heili Hirschau´le)

FullSizeRender (55)

 

Suured tänud kõikidele tulijatele ja abilistele. Üheskoos veetsime toreda õhtu!

FullSizeRender (48)

Kaunist jõuluootust ja vana aasta ärasaatmist.Sichere_Weihnachten

Kohtumiseni juba uuel aastal 13.01.2018.

Müncheni Eesti Kool

25.11.17. tunni kokkuvõte

III rühma tunni kokkuvõte:

– vaatlesime ilma ja arutasime mida keegi selga paneb kui õue mängima läheb (sõnavara!);

– laulsime laule: kordasime vanu aga laulsime ka 2 uut laulu Päkapiku laul ja Piparkoogipoisid;
– mängisime näpumänge;
– laulu “Igal ühel oma pill” saatsime/mängisime muusikainstrumentidega;
– mängisime/tantsisime ringmänge nagu Kes aias, Kükita, Bugi;
– vaatasime koos raamatut “Lähme maale” (Õpetaja Gea).
II rühma tunni kokkuvõte:
-lugesime Hartmut Bieber “Karupoeg jõuluvana juures”.  Raamatus otsisime jõuluteemalisi sõnu;
-täitsime jõuluteemalisi töölehti. Igal laps luges  või nimetas talle meelepärast sõna;
-arutlesime jõulude, päkapikkude ja kingituste üle;
-tunni lõpetuseks mängisime mängu, kus töölehel olevaid sõnu seletas üks laps teisele ning teine joonistas seletuse järgi pilti. (Õpetaja Linda)
IIrühma tunni kokkuvõte

Tegusõnad läbi inimese tegevuste.Õppisime tegusõnu, küsimus mida teeb?

Tegusõnad, mida oskab teha sinu keha.

Hingab, kõnnib, räägib, kuuleb, näeb ja vaatab, tunneb, jookseb jne

Mis tegevused toimuvad Sinu keha sees?

Närib, seedib, pumpab, voolab, mõtleb, õpib jne

Sport, mida oskab sinu keha teha.

Mis annab sinu kehale jõudu?

Erik jooksmine, Hans jooga, kätekõverdused, harjutused hantliga, Svea ratsutamine, ujumine, suusatamine, Leo hüppamine, Emma ujumine, jooksmine,Alexander jooksmine (Õpetaja Margit).

 

I rühma tunni kokkuvõte:

Jõulutoit ja jõulutraditsioonid. Täitsime töölehe “Minu jõululugu”, mis sisaldas ühte Eesti jõulusöögi retsepti, noore jõulutraditsioonid kodus, ning lõpetuseks valik jõuluteemalisi tervitusi. Iga noor sai  jõulutoidu valikust ühe retsepti, millele pidi leidma sobilikud koostisosad ja õige retsepti kokku panema. Valikus oli: sült, roslje, jõulukiringel, seapraad, stollen, piparkoogid jt. söögid (Õpetaja Linda).

I Rühma tunni kokkuvõte:

Vanema rühma õpilastega jätkasime Palmse mõise albumi koostamist (õpetaja Margit).

Mõisa juurde kuuluvad majandusalad, hooned ja tootmine, milline tegevus tõi mõisale rikkuse.mõis

Mõisa puhkemajad ja romantika.

mõis 2

 

Härrastemaja saalid ja sisekujundus.

mõis3

Mõis jõuluootel

mõis4

 

NB! 2.12.2017.  algusega kell 10:30 küpsetame Müncheni Eesti Koolis piparkooke. Oodatud on kõik vanad ja uued pered koos lastega. Väikestel toimub ka tavaline tund.

Kohtumiseni sel laupäeval!

Müncheni Eesti Kool

   

11.11.17. tunni kokkuvõte

 

Mart on üle vee, kadri üle karja

  1. novembril tähistasime mardi- ja kadripäeva ning Henri esitas kirjanduspala, mis tuletas meelde, et Eesti isadel on pühapäeval isadepäev.

Esimesel tunnil said õpilasd teada, milliseid kombeid tuleb täita martidel ja mille poolest erineb kadripäev. Laulsime ammu tuntud regivärsilist mardilaulu „Laske mardid sisse tulla marti-marti”

Teiseks tunniks ootas lapsi pikk laud, kus igale lapsele olid valmis seatud materjalid, et asuda mardimaske valmistama. Õpetaja Linda juhendamisel olid esimesed näpunäited jagatud ja valminud maskid said päris mardisantidele kohased.

 

Rahvakommete päeva kinnitamiseks oli helde pereema (õpetaja Linda) küpsetanud maitsva karaski, mida vanarahva maagiat elustanud mardid-kadrid lasid hea maitsta.

Mardikombed:

Mardid on mehed ja riietuvad alati tumedatesse riietesse ja maskid on samuti poristes toonides.

Mardirituaalil on kindel ülesehitus. Alati võib mõne etteaste ka ettevalmistuseta esitada. Kimbatuses olles leitakse alati väljapääs. Näiteks tänapäeval kiirelt loodud mardiräpp või omaloominguline tants.

Mardid alustasid ukse taga:

  1. a) sissepalumislaulu ja koputamisega. Mardiisa viskas viljaõnneks viljateri põrandale;
  2. b) järgnes martide tantsimine, mõistatuste küsimine ja suhtlemine pererahvaga, samuti mängud. Lõpetuseks andis mardi-isa vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis: „Terveks!”;
  3. c) pererahvas kostitas marte magusaga–õunad, kaalikaid, karask, raha jm;
  4. d) andide saamisele vastas mardipere tänulauluga ja soovis viljaõnne, peremehele hobusteõnne, sulastele koerteõnne, miniale lasteõnne, tütardele ja poegadele kosilaseõnne ja pruudiõnne, pereemale karjaõnne.

Kadripäeva ja kadrilaupäeva kombed.

Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietatud eeskätt naisteks.

Kadrisantide pillimäng, laulud ja vigurid ei ole nii kärarikkad kui martide omad. Kindlasti esitati aga mõistatusi ja kontrolliti laste lugemisoskust ning tüdrukute käsitöösid. Tervise ja edu tagamiseks. pritsiti pererahvast märgade okstega-

Tava algas ukse taga:

  1. a) sissepalumislaul. Teretamine. Tantsud, mõistatused ja mängud, vahel kiusati lapsigi;
  2. b) andide palumine ja lauluga tänamine ning õnnistamine.

Annid jagati võrdselt ja/või maiustati üheskoos.

Koolipäeval said õpilased teadmisi värskendada, rahvakultuuripäevas oli hingedeaega, mardikesed koos kadrikoodega ja austusavaldus isadele.

 

Sellel aastal on meil veel kaks tundi:

25.11.17. tavaline koolipäev

2.12.17. küpsetame piparkooke, sööme verivorsti ja hapukapsast. Toimub jõululaat. Kõige väiksemal rühmal toimub ka tund.

28.10.17. tunni kokkuvõte

Seekordses tunnis jätkas suurem grupp moe teemadel. Üheskoos meisterdasid noored ka meelepärase kostüümi.

Keskmise rühma tunni teemaks oli sügis. Üheskoos arutlesime sügise meeldivate ja ebameeldivate külgede üle. Vaatlesime erinevaid sügisega seotuid pilte. Lapsed täitsid  töölehti ja lõpetuseks valmis väike meistriteos sügislehtedest.

Järgmine koolitund juba 11.11.17.

Kohtumiseni!

 

14.10.2017 tunni kokkuvõte

Jaanus Vaiksoo

ONU HEINO ISTUS MÖÖDA PEHMEST TUGITOOLIST.
TAHTIS KÕIGE PAREMAT, KUID KUKKUS VÄLJA KOOLIST.

ONU HEINO ASTUS MÖÖDA NAGU MÕNEST POSTIST.
ÕUN JUST KUKKUS LAGIPÄHE TELEFONIPOSTIST.

ONU HEINO RÄÄKIS MÖÖDA, RÄÄKIS AIAAUGUST.
VÄLJAS POLNUD PAKANE, VAID HOOPIS SUME AUGUST.

ONU HEINO ELU KULGES MÖÖDA KIVISID JA KÄNDE.
VÕTTIS PÄIKEST, PIKUTAS JA MÄNGIS LAUAMÄNGE.

Müncheni Eesti Kooli suuri ja väikeseid kuulajaid rõõmustas oma külalislahke esinemisega Jaanus Vaiksoo. Saime  lühikese ülevaate kirjaniku loometöödest ja vaimukatest valmidest ja luuletustest. Niisamuti saime teada kuidas tekkis “Onu Heino” ning kes oli see kellasepaproua? Kuulsime mälestuskilde lapsepõlvest, oma vanaemast ja aiatigudest.

Suured tänud Jaanus Vaiksoole ning ootame uusi ja huvitavaid kirjatükke.

Müncheni Eesti Kool

MEK 2017IMG_6763

30.09.17. tunni kokkuvõte

SUUREM RÜHM (I tund)IMG_6721
Suurema rühma lastega oli meil esimeseks tunni teemaks” Eesti rahvariided”. Alustuseks  lugesime teemakohalist artiklit, seejärel koostasime kaardi sajandivanustest rahvariietest maakondade kaupa. Samal ajal, kui lapsed olid ametis kaardi meisterdamise ja pildimaterjali vaatamisega, riietus õpetaja lõuna-Eestist pärit rahvariietesse. Õpilased pidid ära arvama, kust need pärit on. Rääkisime lähemalt tanu, põlle ja vöö tähendusest, erinevatest materjalidest ja käsitöötehnikatest. Kõik said villast seelikut ja linast pluusi-põlle ka oma käega katsuda ja tanu pähe proovida. Rääkisime ka ehetest ja sellest, millistel puhkudel tänapäeva inimesed rahvariideid kannavad.

Järgmisel tunnil jätkame riietuse ja moe teemadel, kuid juba natuke tänapäevasemalt. (Õpetaja Kadi)

SUUREM RÜHM (II tund)
maxresdefault
Tutvusime Eesti 100 raames mõisate teemaga, koostame ja valmistame mõisaelu ja Eestimaa mõisaid tutvustava vihiku.

Rahvasuus sõnaga ”mõis” tekkinud ütlused:
”Mõni mõis”
 ükskõik, pole tähtis. 
”Mõisa köis, las lohiseb
 ” samuti ükskõiksus

Sõnaga mõis on rohkesti liitsõnu:
Mõisahoone, mõisamaa, mõisamajandus, mõisamoonakas, mõisapark, mõisasaks, mõisasüda, mõisateenija, mõisaõu, mõisakool

Karjamõis, suvemõis, kirikumõis, pärusmõis, teenismõis, rendimõis, riigimõis. Mõisaarhitektuur, mõisakohus.

Eestimaa mõisad olid pikalt hooletusse jäetud. Võiks isegi öelda, et nad olid kõige rohkem laokile jäetud kultuurimälestised. Täna on mõisate vastu väga suur huvi ja paljud pered elavad mõisates ja on mõisaomanikud.

Pikka aega püsis Eestis mõisate ja rahva vahel “klaasist sein”. Omal ajal eraldas see talurahvast ja baltisakslasi. Kumbki pool nägi teineteise elulaadi, kuid ei suutnud seda mõista. Lihtrahva poolne negatiivne suhtumine kajastub ehedalt väljendis “mõisa köis, las lohiseb”, mille tähendusse on peidetud ükskõiksus. Väljendit kasutatakse argikõnes sageli igasuguse ükskõiksuse vastu (näiteks: ükskõiksus töö tegemisel)

Mõisateema sobib väga hästi Saksamaal elavatele lastele, sest kahe kultuuri vahel on olemas tihe seos, vaatamata nn ”klaasist seinale”, mis meie ajaloo on keeruliseks loonud.

Esimene mõis, mida uurime, on Palmse. (Õpetaja Margit)

KESKMINE RÜHM (I tund)

Tutvustasin Jaanus Vaiksood ja tema loomingut.

Vaiksoo-Laul-Eestimaast

* Jaagupi ja Kaspari lugusid.

* Muhedaid ja viperusi täis luuletusi onu Heinost ja onu Heldur’ist.

* Mõtlesime ka mõned küsimused, mida sobiks küsida. (Õpetaja Margit)

KESKMINE RÜHM (II tund)

FullSizeRender (2)

Tänases tunnis arutlesime tervisliku ja mitte tervisliku toidu üle. Vaatlesime üheskoos toiduaineid ning nende täpseid nimetusi. Lapsed täitsid toiduteemalisi töölehti. Tunni lõpetasime poe mänguga, kus iga laps sai olla müüja ja ostja rollis.( Õpetaja Linda)

VÄIKESTE RÜHMNiit-rongisoit-1957-e1361954841465

 

Tundi alustame alati alati lauluga “Tere, tere hommikust eesti koolis oleme”
K6igepealt laulsime laule, mida lapsed varasematest tundidest teavad ja oskavad (nt. “5 väikest parti”, “Rongilaul”+ rongi raamat). Samuti mängisime laulumänge, nagu näiteks “Kes aias?”, “Kükita, kükita”. Ka näpumängudel (nt. “Miilu-maalu Miisu”) on alati oluline osa meie tundides.
Aastaajale vastavalt laulsime ka ühe uue l6busa Sügislaulu ja vaatlesime lastega väljas olevaid puid ja lehti (nt. mis värvi on lehed?, miks lehed värvuvad? millised marjad/seened kasvavad sügisel metsas? milline aastaaeg on praegu ja mis järgneb sügisele?)
Lennal oli kaasas üks tore raamat, kust õppisime kõik koos numbreid ja arutasime näiteks kes kui vana on ja lugesime pildid olevaid esemeid kokku. L6pus vaatasime ka eesti kooli raamatut “Lähme metsa” ja lapsed nimetasid pildid olevaid esemeid, olendeid.
L6petuseks mängisid lapsed palli ja mängunurgas 🙂
Mina jäin tunniga väga rahule, sest lapsed olid tublid ja tegid ilusti kaasa. (Õpetaja Gea)

MEK-ile tuleb külla kirjanik Jaanus Vaiksoo

2t

 

Suur rõõm on teada anda, et 14.10.17.  tuleb Müncheni Eesti Koolile külla kirjanik Jaanus Vaiksoo. Kirjaniku kohta saab lugedad siit.

Kohtumine leiab aset 14.10.17.

Koht: Mütterladen Giesing, Rißbachstraße 12, 81539 München

Algus: Kool avab uksed kell 10:30. Programmiga alustame kell 978998502747911.00.

NB! Beebiruühmal toimub tavapärane tund. Teistel rühmadel tunde ei toimu.

Pärast vestlust toimub väike kohvilaud koos koogiga.

Kohapeal võimalus osta endale ka kirjaniku raamatuid.

Õhtul võimalus veelkord täiskasvanutel ja teistel huvilistel puhuda juttu Jaanus Vaiksooga.

Asukoht: Cafe Cadu – Ludwigstraße 24, 80539 München. U-peatus Universität (U3&U6).

Algus: 18:30 (laud on reserveeritud MEK-i nimele). Oma tulekust palun teada anda kuni 13.10.17 aadressil munchenieestikool@gmail.com.

Ootame kõiki suuri ja väikesied huvilisi kuulama.

Müncheni Eesti Kool.