13.01.2019.a. tunni kokkuvõte

Väikeste rühm- õpetaja Gea.

Kohal oli täna 10 last. Tundi alustasin nagu alati jänku Jussi ja hommikuse Eesti kooli tervituslauluga. Laulsime seejärel laulu “Hommikul”. Laulu juurde kuuluvate pildikaartide abil rääkisime hommikusest tegevustest (hammaste, näo pesemine, juuste kammimine jne.) Kuna üheks hommikuseks tegevuseks on ka riidesse panek, siis laulsime koos vastavate liigutustega (aeglaselt ja kiiresti) ka laulu “Riidesse”. Et lapsed saaksid end natuke rohkem liigutada, mängisime/tantsimine kõik koos “Kes aias” ja “Kui sul tuju hea”.
Rääkisime lastega ka meie praegusest aastaajast: milline on ilm täna? Kes lastest on käinud kelgutamas? Siia juurde sobis hästi laul “Küll on kena kelguga”, mida kõik koos ka laulsime.
Tunni viimases osas jutustasin Kamishibai teatri abil ühe ilusa talvemuinasjutu “Karu Benno”. Kõik lapsed olid väga tublid, kuulasid tähelepanelikult ja vastasid minu esitatud küsimustele.
Äitähh kõikidele väikeste rühma lastele!
Keskmine ja suurte rühm- õpetaja Anu.
Ühisluuletuse loomine- “Minu Maailm”. Suurema rühmaga jätkati videoprojekti.
Keskmise rühma loodud ühisluule tulemus on näha siin.
Keskmine ja suurem rühm – õpetaja Margit.
Talverõõmud/ tantsu ja laulupeo juubel.
Lähemalt saad lugeda siit eesti keele tunnid 13 01 2019
Järgmine kord kohtub MEK- 19.01.2019.a
Advertisements

Head vana aasta lõppu ja tegusa uue algust…

säraküünal

Müncheni Eesti Kool soovib kõigile head vana aasta lõppu ja põneva uue algust!

saksa:eesti NB! Uuel aastal saab uuesti õppida Tiia Palosaare käe all eesti keelt. Tase A1-A2. Osalustasu, selgub osavõtjate arvust.
Koolitund toimub Mütterladen Giesingus, samadel kuupäevadel kui toimub lastele MEK.
Palun registreerige ennast kursusele munchenieestikool@gmail.com. Registreerimise tähtaeg on 11.01.2019.

Müncheni Eesti Kooli 2019.a. poolaasta kooliajad:

13.01

19.01
 
10.02
16.02 Tähistame EV sünnipäeva. Külas on Virve Tuubel ERM-st.
 
2.03
23.03 
 
6.04
 
4.05. Töötoad. Tegevused terve päeva.
18.05
 
1.06 Viimane koolitund.

15.12.18. MEK-i ühine jõulupidu

 

baums-rheinhotel-boppard-rheintal-weihnachten-169755126Kulla kallis Jõulumees,
maiasmokk on Sinu ees.
Aknal ammu ootasime, 
kuhu jääb me külaline.
Salmidega oli häda, 
need meil tahtsid ununeda.
Lõpuks siiski tulid Sa,võib pidu alata.

 

 

  1. Selleaastane Müncheni Eesti Kooli laste jõulupidu toimub 15.12.18.
  2. Täpsema jõulukava leiad juba siit: Müncheni_Eesti_Kooli_joulupidu_2018
  3. jouluvanKeskmise rühma jõululaulu sõnad leiad siit: Piparkoogipoisid Vello Lipand

 

Ilusaid algavaid pühi soovib Müncheni Eesti Kool.

Kohtumiseni!

 

24.11.18. tunni kokkuvõte

Vanem rühm- õpetaja Margit

Teema: maalikunst Eestis

Eesmärgid: *Tutvustada seoses Euroopa kultuuripärandi aastaga kunstnikku Konrad Mägi.

*Vaadelda kunstniku käekirja ja värve; tunnetada, mis inspireeris kunstnikku.

*Koostame kunstniku tutvustamiseks mapi.

KONRAD MÄGI (1878—1925)

Konrad Mägi peetakse Eesti kunstiajaloo olulisimaks maalikunstnikuks. Oma loomingulise tegevusega, mõjutas ta oluliselt Eesti kunstipilti. Tema loomingus annavad tooni maastikud ja portreed.

Konrad Mägi sündis Lõuna-Eestis ning õppis Peterburis, kuid lahkus koolist enne selle lõpetamist ning veetis saabunud suve koos sõpradega Ahvenamaal, kus asus maalima ning jätkas seda järgnevatel reisidel Pariisi, Normandiasse ja Norrasse. 1913. aastast töötas ta Eestis ning asutas Tartus kunstikooli ,,Pallas”, millest kujunes kasvulava kunstnikele. Eesti kunstiloos tunneme teda intensiivse, viljaka ning vaheldusrikka kunstnikuna. Saime teada, et kunstniku lemmikvärviks oli sinine, mis muudab tema taiesed eriti kauniks ja sügavaks. Rääkisima ka sellest, et Mägi maalide soetamiseks peab olema ,,paks rahakott´´.Saime teada, et kunstniku näitus Roomas (Itaalias) võeti väga soojalt vastu. Jõudsimegi Eesti maalidega taas Euroopasse ja tekitasime huvi Eestimaa vastu. Konrad Mägi ,,Tüdruku portree’’

Keskmine rühm- õpetaja Margit.

Teema: Töö kiidab tegijat, tegevused ja jõulupeo laul.

Eesmärgid: *Räägime töödest ja tegevustest. Lapse töö on õppimine. Millist tööd teevad sinu ema ja isa?

*Loeme ,,Kolme põrsakese lugu‘‘ ja arutame, kuidas erinevad põrsakesed töötasid.

*Lotte tv 58, ühendame tegevused ja ametid, uurime, mida hetkel sinu pinginaaber teeb.

Tunni muusikaliseks alguseks laulsime koos ,,Piparkoogipoisid’’. Paljud teadsid laulu ja laulsid üllatavalt hästi kaasa. Iga laps sai paberil sõnad koju kaasa, et saaks harjutada.

Kuulasime ,,Kolme põrsakese’’ lugu , arutleme, kes oli kõige hoolikam ja püüdlikum oma tööd tehes. Kes kiirustas ja tegi robinal kodu valmis.

Kes paneb oma tegevusse armastuse ja kuidas siis tulemus välja näeb.

Järeldame põrsakeste näitel, et me kõik teeme tegevusi üsna erinevalt ja ka töö viljad kujunevad erinevaks.

Lotte tv arutlesime, milline on hea arst, pagar, poemüüja jne. Miks mõni töö nõuab eriliselt sooja suhtumist. Kuidas maitseb leib, mille küpsetaja oma tööd väga armastab?

Kas töö tegemiseks on vaja sihikindlust ja vahel ka vaeva näha, et tulemus hästi õnnestuks? Lapsed olid tublid, kiitus! Kodutööks laulu harjutamine, tekst kooli kodulehel olemas. Põrsakesed tegid tööd erinevalt ja majadki said isesugused.

Keskmine rühm- Õpetaja Anu

Teema „ Meie maailm“. Lugesin katkendi (“Kuidas rahvad rändasid”) Epp Petrone raamatust “Meie eesti keel”. Lapsed nimetasid maailma maid, osavõtt oli vilgas, seejärel selgitasime välja, kes on meie naabrid, kes sugulased ja kust need eestlased kunagi Läänemere äärde tulid. Saime teada, et eesti, läti ja leedu keel ei ole omavahel sugulased, küll aga on sugulased vene, saksa, inglise keel. Eesti, soome, ungari keel on soome-ugri keeled ja saksa, inglise, vene, läti, leedu indo-euroopa keeled. Kokkuvõte: balti keeled ei ole sugulaskeeled, baltirahvad elavad ühises geograafilises ruumis, lätlased ja leedulased on meie naabrid. Juttu jooksis laensõnade juurde. Eesti keeles on väga palju laensõnu, keel võtab need omaks ja sellest saavad meie oma keele sõnad ning me ei mäletagi enam, kellelt me midagi laenanud oleme. NB! Keelega saab nii, aga sõbrale peab laenatud raamatu tagasi andma!

Nimetasin saksa keelest tulnud laensõnu, nagu kelder, hernes, arst, vorst. Lapsed kirjutasid ise saksa laensõnad tahvlile.
Nende sõnadega panime Eestimaa mehe saksa laensõnadega rändama.
Ühiselt valmis loovtöö. Teksti sattus teisigi saksa laensõnu.
Pärast tuli iga laps tahvli juurde ja luges ühe lause teistele kõva häälega ette.
NB!Kodune ülesanne: Töövihikust “Maailma maad“.
Tunni lõpus laulsime “Jõuluregi”, Matthias oli eeslaulja, meie koor. Valmistume selle lauluga jõulupeo etteasteks.
Tekst on trükitud ja valmis laiali jagamiseks.
Suurtega lahendasime koos M-tähega ristsõna ja pärast filmisin lapsi filmiprojekti jaoks. Matthias ja Iris kõnelesid, millest nemad oleks tahtnud filmi teha. Filmiprojekti jaoks valmis üks fragment.
Väikeste rühm- õpetaja Gea
Tänane tund algas nagu tavapäraselt hommikuse lauluga “Tere, tere hommikust…”. Kohal oli jälle päris palju lapsi. Täna luges Ines lapsed üle – lapsi oli kokku 9. Kuna kõik tundusid tunni alguses natukene unised olevat siis otsustasime ühekoos kohehommikuvõimlemist teha. Me raputasime ja saputasime oma käsi, jalgu, pead ja tantsisime ühekoos veel tantsu “Bugi”. Et ka sõrmed üles äratada,mängisime paar mängu kätega ja sõrmedega (näpumängud “Käed” ja “Hiired”). Laulsime ka eelmisel tunnil õpitud uue laulu “Riidesse” koos vastavate liigutustega ja ka laulu “Hommikul” saatsime vastavate liigutustega (hommikul käsi pesen nii….hambaid harjan nii…putru söön ma nii)
Nüüd olid lapsed kohe täitsa erksad ja jätkasime tundi tänase uue lauluga “Päkapikk”. Rääkisime ühekoos päkapikkudest (kes nad on ja mis nad teevad?). Samuti tuli teemaks järgmise nädalavahetuse piparkookide tegu ja siia juurde laulsime koos muusikainstrumentidega laulu “Pipakoogipoisid”. Tänasest tunnist ei puudunud ka kõigi laste lemmik laul “Rongisõit”. Vaatasime kõik koos “Rongisõidu” raamatut ja rääkisime rongides ja loomadest (millised loomad läksid ringi peale? miks rong sõitis uperkuuti? mis loomadest sai?). Lõpuks mängisime kõik koos ühe mängu nimega “Sussimäng”. Lühidalt mängu sisu: lapsed istuvad ringis põrandal, jalad ees. Õpetaja loeb ühe salmi ja puudutab salmi ajal järgemööda iga lapse jalgu. Kelle jalaga salm lõpeb, see peidab oma jalad ära. Mäng kestab kuni kõigi laste nimed on nimetatud.
Tunni lõpetuseks vaatasid osad lapsed veel minuga koos raamatut “Jänku Jutsi seiklus”. Lapsed nimetasid piltidel olevaid loomi ja imetlesid ilusaid liikuvaid 3D-pilte.
Tänan tundi tulnud tublisid ja aktiivseid lapsi 🙂

10.11.18. tunni kokkuvõte

Õpetaja Gea rühm-

Tänane koolitund sujus väga hästi. Kohal oli 12 last.
Tundi alustasime nagu alati lauluga “Tere, tere hommikust Eesti koolis oleme”. Seejärel luges Kirsi üle, mitu last täna Eesti koolis on. Jänku Juss laulus lastega laulu “Jänes pikk-k6rv” koos vastavate liigutustega. Täna 6ppisid lapsed ka ühe uue laulu. Laulu nimi on “Riidesse”. Ka seda laulu laulsime koos liigutustega (Püksid jalga, kampsun sega, tuttmüts pähe, õue lähen…). Tunnist ei puudunud ka ringmängud. Laste soovil lauliseme ja tantsisime “Kes aias” ja “Kui sul tuju hea”.
Laulisime ka paar laulu nii, et lapsed saatsid laulu muusikainstrumentidega ja vanemad laulsid kaasa (Laulud “Igal ühel oma pill” ja “Teele, teele kurekesed”). Viimase laulu põhjal rääkisime ka natuke lindudest (kurgedest) kes külma saabudes soojale maale lendavad. Mängisime ka paar näpumängu. 
Kuna minu viimasel tunnil lastele väga meeldis tähepatjadega mängida, siis tegime seda ka sel korral. Iga laps võttis kotikesest välja ühe padja ja proovis arvata mis täht seal peal on. Seejärel panime padja pea peale ja proovisime kõndida nii, et padi maha ei kukuks. Sama proovisime ka teha, pannes padja õla peale, siis põlve peale ja samal teisel jalal hüpata. Moodustasime patjadest üheskoos ühe pika rivi ja kõndisime üle pika “ussi” ja hüppasime üle selle. Moodustasime patjadest ka teisi kujundeid.
Paljud lapsed tegid tunni väga tublisti kaasa. Äitähh tublidele lastele!
Õpetaja Margiti tunni kokkuvõtte leiate siit :Eesti keele tunnid 10
Õpetaja Anu tunni kokkuvõte:
SUUREM RÜHM
Suure laua taga eestoas arutasime läbi filmimisele tulevad teemad. 
Helena ja Helina pakkusid teemat, mille sõnastasime lõpuks järgmiselt: “Minu Müncheni Eesti Kool”.
See kasvas välja mõtetest “Meie suhe Eestiga”, “Eesti kool ja meie”.
Ka arutluse all olid teised huvitavad teemad:
“Õudusunenägu”
“Salapärase beebi kättemaks”
“Eesti laps Saksamaal”
“Otsides Eestit” (film-pönevusmäng)
Sõelale jäi “Minu Müncheni Eesti Kool”. 
  NB! Jagasin lastele kirjutamisvõistluse “Minu maailm”
Osavõtu tingimusi, loodan, et ka meie laste hulgas on kirjutajaid lapsi. Töö tuleb ära saata  4.02.2019 aadressile: kirjutamine19@gmail.com
faili nimeks (eesnimi_perekonnanimi_riik)
Head kirjutamislusti!
KESKMINE JA SUUREM RÜHM  Tunni teema: Mardipäev ja kadripäev. Seda filmisid suured – filmiprojekt käivitus!
Anu andis ülevaate mardipäevast. Margit kadripäevast.
mardisant
Anu tunni moto oli: “Mardisant on õnne pant“. Lapsed õppisid uue sõna PANT.
9. nov toimus üleeestiline sanditamisfestival “Hakkame santima”.
Mardisandijooksmine on sellepärast Eestis ellu kutsutud, et säiliksid meie enda mitmekesised sanditamistraditsioonid peredes, noorte inimeste kasutuses.
10. nov peeti Tartus lausa mardikomestikku puudutav konverents “Hakkame santima!”
Rõhutasin, et mardisandid on maskeeritud tegelased, kes käivad perest peresse ja toovad õnne.
Mardisante oodatakse, sest nendelt saadakse õnnistust ja väge oma elule.
Varasemalt käisid mardisandiks jooksmas mehed ja noored.
Arvatakse, et mardisandid on tulnud siia teispoolsusest ja endale maski ette pannes kehastavad meie esivanemate hingi.
Mardid käivad ringi peredena: mardiisa, mardikaru, lapsed ja muud tegelased. Neil on tumedad riided ja nägu söega kokku määritud või mask ees.
Kaasas on neil vitsakimp, õnne vsikamise kotike.
Ukse taga kolistavad ja paluvad mardisandid lauluga sisselaskmist.
Kui ei lasta sisse, siis sajatatakse: jäägu te kodu kopitama. Mida tähendab KOPITAMA?
Leidsime ka vastaja, kes teadis öelda: hallitama. Lapsed õppisid uue söna ‘kopitama’.
 
Mardiks käimine tähendab suhtlemist pererahvaga.
1. vitsaga tuuakse tervist
2. õnnekotikesest visatakse önne; pereõnne, viljaõnne, mehelemineku v naisevõtu õnne.
3. kontrollitakse pererahva oskusi
4. näidatakse martide endi oskusi
5. küsitakse ande teele minekuks. Soovitus: ande võiks küsida ümber nurga (selgitasime kujundliku väljendi kasutust), näiteks: palun andke midagi saabaste kriuksumise vastu vöi lõhkiste teksaste lappimiseks jne… Olla loominguline!
Võib esitada pererahvale mõistatusi, näiteks: Mõista, mõista, mis see on?
“Valge väli, kirju kari!” (raamat)
Perega tehakse koos laulumänge:
“Me lähme rukist lõikama”. Mängisime-laulsime ka meie seda laulumängu.
6. lahkutakse lauluga
kool
  • Selle aasta viimane koolitund toimub 24.11.2018.
  • Piparkooke küpsetame juba 1.12.2018. täpsem info jooksvalt kodulehel ja e-mailiga
  • MEK-i ühine jõulupidu toimub 15.12.2018, algus kell 15:00. 
  • Uuel aastal kohtume juba 13.01.2019.a

KOHTUMISENI!

28.10.18. tunni kokkuvõte

“Selle asemel veavad jalad sind teisele poole, heinamaa teise serva, suure lombi juurde. Seal näed, kuidas vesi lombis justkui keeb, suurte mullidega. Iga uus vihmapiisk langeb plaks! ja sukeldub, kargab siis uuesti veepinnale ning läheb katki. Plaks! Sellel vihmal on oma keel, pisikeste plaksude ja kauge kohina keel”…

IMG_0173
Kirjaniku üks kõige lemmikumaid pilte raaamatust: “Kust tuli pilv?”

Nii kõlab kirjaniku Epp Petrone katkend raamatust “Kust tuli pilv?”. Epp Petrone külastas Müncheni Eesti Kooli sellel oktoobrikuu viimasel pühapäeval. Epp veetis meie koolipere väikeste ja suurtega uskumatult sisutiheda, lapsemeelse ja hariva pühapäeva.

IMG_0175
Lapsed joonistasid Eppu jutustuste põhjal pilte.

Lastega koos luges Epp Petrone ette valikuliselt  lasteraamatust katkendeid. Juttu tuli beebidest, kassidest, hiirtest, vihmast, ahvidest, kodust, muinasjutust – konna elu kaevus versus kitse elu mägedes jt. teemadel. Eppu positiivne lähenemine lastele jättis äärmiselt sooja mulje – nagu oleks külas keegi ammune peretuttav. Lastega salvestati  ka lõpetuseks üks podcast. Epp Petrone salvestatud podcaste – “Hommikujutte” ja “Unejutte” saab kuulata siin ja siin.

IMG_0192

 

Kuulajaskond sai ülevaate raamatute sündimise loost, ideedest, joonistustest, samuti põgusa pilguheite tulevikku. Milliseid raamatuid võib aga juba oodata kirjaniku sulest lähitulevikus. Täiskasvanutega toimus arutelu “Minu” sarja lugude üle. Nende tekkeloost, kohavalikute üle. Elust kakskeelses keelekeskkonnas. Mõtisklesime idenditeedi üle – kus on meie juured? Aitähh Epp Petronele selle imetoreda külaskäigu eest! Kuulmiseni ja inspireerivaid ideid järgmisteks ettevõtmisteks.

NB! Tavapärane MEK-i koolitund toimub juba  uuesti 10.11.2018.a.

Kohtumiseni!

13.10.18. tunni kokkuvõte. Kirjanik Indrek Koffi külaskäigust Mek-is.

MEK-il külas Indrek Koff. 2018.a.
MEK-il külas kirjanik Indrek Koff. 13.10.2018.a.

Indrek Koff on lasteraamatute kirjutajana tuntud ja teatud. Meie koolil oli tore kirjanduspäev, kus külaliseks oligi Indrek Koff. Kohtumine oli pikk ja sisukas, sest rahuliku laadiga kirjamees oskas kirjanikupäeva eriti meeledejäävaks muuta. Värve lisas muidugi kornet (vaskpuhkpill, mis arenes välja postisarvest), millega Indrek mängis tuntud viise ja lapsed pidid arvama, missuguse laulu meloodiat nad kuulsid. Kornetist kuulasime saksa lastelaulu „Hanepojad”, millele on sõnad kirjutanud Heljo Mänd, eesti rahvaviisi „Kevadel”, Paul Tekkeli sõnadele ja teisi tuntud viisijuppe. Ergutuslauluks, tähelepanu korrastamiseks mängisime, laulsime saksa mängulaulu „Mu müts”. Liigutuste ajastamine oli päris keeruline, kuid saime kenasti hakkama. Kirjanik korjab mõtteid elust ja pakib need oma teiste mõtete sisse ja vahele, üheskoos saavad neist lookesed, mis jõuavad raamatutesse. Päris esimeseks lasteraamatuks kujunes unejuturaamat „Enne kooli” ja edasi hakkas raamatuid ilmuma juba hoogsalt.

Indrek pajatas, et sageli korjab ta lookesi ka jalutuskäikudel, vahel juhtub seal igasuguseid huvitavaid asju või jäävad silma inimesed, kes sobituvad hästi raamatutesse kirjutamiseks. Indrek Koffi tegelased askeldavad ja tegutsevad mitmel erineval moel, kuid suuri meeleolumuutusi ja üles-alla uperpalle Indreku raamatutest sageli ei leia. Elu kulgeb rahulikult, sest ta suudab lapse hinge näha ja selles toimuvat edasi anda. Saime teada, et Indrekul on samuti neli last, kes teda innustavad sulge haarama.Küsimusele, milline oleks järgmine raamat, vastas autor, et see peaks olema kirjaniku vanaisast, kes on tal väga armsasti meeles.

Saime ka teada, et Saksamaal on lasteraamatute kirjastus Kullerkupp (kirjastuse nimi ongi eesti keelest laenatud sõna „kullerkupp”), mis on Indreku raamatu „Ilusti” saksakeelsena üllitanud („Einen Tag ganz brav”).Kohtumisel saime osta Indreku raamatuid ja tore, et kirjanik kirjutas igale lapsele lisaks autogrammile ka soovituseks väikese mõttetera. Huvitav, helirikas ja päikeseline kirjanduspäev jääb värvikana teiste kirjanduslike kohtumiste ritta särama. Eesti keele õpetaja Margit Urbel

Väikeste rühm- õpetaja Gea. Jänku Juss alustas minuga tundi lauluga “Tere, Tere hommikust eesti koolis oleme”.

Jänku Jussil oli täna kaasas üks uus laul ja mäng. Laulu pealkirjaga “Jänes pikk-kõrv” laulsime koos vastavate liigutustega.Samuti laulsime laulu “Hommikul”. Iga laps sai ühe pildikaardi, kus oli pilt ühe hommikuse tegevuse kohta (nt. hammaste pesemine, juuste kammimine). Lapsed püüdsid vastata pildid kujutatud tegevuse. Samuti mängisime näpumänge: “Käed”, “Hiired”. Tunnist ei puudunud ka ringmängud. Tantsisime ühekoos “Kes aias”.
Lõpuks tõi jänku Juss välja ühe koti, kus olid sees tähepadjad. Padjakesed jaotasime ilusti laste vahel ära ja iga laps nimetas ühe,tähe mida ta teadis. Eriti püüdlikult harjutasid lapsed täppidega tähti nagu Ä, Ö Ü, ja 6. Seejärel moodustasime patjadest pika rivi ja lapsed kõndisid/balanseerisid üle rivi. Samuti moodustasime patjadest teisi kujundeid (ring, nelinurk). Lapsed proovisid patjadest ka torni kokku panna ja padi pea/ õla peal kõndida, ilma et see maha kukuks. Padja mäng meeldis lastele väga 🙂
Suur äitähh teile  lapsed, et nii ilusti tunnis kaasa tegite!

13.10.2018.a. MEK-il külas Indrek Koff

Hea meel on kutsuda kõiki lapsi ja vanemaid kohtuma kirjanik Indrek Koffiga.

103147

 

MILLAL: 13.10.2018.

ALGUS: KELL 10:45

KOHT: MÜTTERLADEN GIESING- Rissbachstrasse 12, München

 NB! Väikestel toimub tavapärane tund.

Indrek Koff on sündinud Pärnus. Koolis käis Pärnu Sütevaka Humanitaar-gümnaasiumis ja edasi õppis Tartu ülikoolis prantsuse keelt ja kirjandust.

Töötanud tõlgi ja tõlkijana. Töötanud õppejõuna Tartu Ülikoolis, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Ülikoolis. Härra Tee & proua Kohvi (varem Indrek Koffi tõlketalu) juhataja

Nelja lapse isa.

Tõlkinud ilu- ja aimekirjandust prantsuse, portugali, inglise keelest.

Lastele tõlkinud Jean-Claude Mourlevat’ „Ookeani kutse”

Paabeli Torni tõlkeauhind 2014,

Hea lasteraamat „Ilusti” 2016,

Alfred J. Churchi „Ilias poistele ja tüdrukutele” ja „Odüsseia poistele ja tüdrukutele”

Maude Radford Warreni „Kuningas Arthuri lood”.

Kirjutanud lasteraamatuid ja lastenäidendi „Laste hotell” (koos abikaasa Eva Koffiga).

Kirjanik pajatab oma raamatutest, elust ja õpingutest. Kuidas tuli soov ja mõte jagada oma teadmisi kirjutatud tekstide vahendusel.

PLANEERITAV AJAKAVA:

  • Kirjanikust valminud portreede kinkimine (keskmine rühm).
  • Küsimuste voor.
  • Autogrammid, raamatute uudistamine ja soovi korral ostmine.
  • Emad ja isad saavad kirjanikuga juttu puhuda õhtul kell 6, kohvikus Lana ́s (endine Cafe Telos), Kurfürstenstr. 2, 80799 München

Rohkele osavõtule lootes Müncheni Eesti Kool!