10.11.18. tunni kokkuvõte

Õpetaja Gea rühm-

Tänane koolitund sujus väga hästi. Kohal oli 12 last.

Tundi alustasime nagu alati lauluga “Tere, tere hommikust Eesti koolis oleme”. Seejärel luges Kirsi üle, mitu last täna Eesti koolis on. Jänku Juss laulus lastega laulu “Jänes pikk-k6rv” koos vastavate liigutustega. Täna 6ppisid lapsed ka ühe uue laulu. Laulu nimi on “Riidesse”. Ka seda laulu laulsime koos liigutustega (Püksid jalga, kampsun sega, tuttmüts pähe, õue lähen…). Tunnist ei puudunud ka ringmängud. Laste soovil lauliseme ja tantsisime “Kes aias” ja “Kui sul tuju hea”.

Laulisime ka paar laulu nii, et lapsed saatsid laulu muusikainstrumentidega ja vanemad laulsid kaasa (Laulud “Igal ühel oma pill” ja “Teele, teele kurekesed”). Viimase laulu põhjal rääkisime ka natuke lindudest (kurgedest) kes külma saabudes soojale maale lendavad. Mängisime ka paar näpumängu. 

Kuna minu viimasel tunnil lastele väga meeldis tähepatjadega mängida, siis tegime seda ka sel korral. Iga laps võttis kotikesest välja ühe padja ja proovis arvata mis täht seal peal on. Seejärel panime padja pea peale ja proovisime kõndida nii, et padi maha ei kukuks. Sama proovisime ka teha, pannes padja õla peale, siis põlve peale ja samal teisel jalal hüpata. Moodustasime patjadest üheskoos ühe pika rivi ja kõndisime üle pika “ussi” ja hüppasime üle selle. Moodustasime patjadest ka teisi kujundeid.

Paljud lapsed tegid tunni väga tublisti kaasa. Äitähh tublidele lastele!

Õpetaja Margiti tunni kokkuvõtte leiate siit :Eesti keele tunnid 10

Õpetaja Anu tunni kokkuvõte:

SUUREM RÜHM

Suure laua taga eestoas arutasime läbi filmimisele tulevad teemad. 

Helena ja Helina pakkusid teemat, mille sõnastasime lõpuks järgmiselt: “Minu Müncheni Eesti Kool”.

See kasvas välja mõtetest “Meie suhe Eestiga”, “Eesti kool ja meie”.

Ka arutluse all olid teised huvitavad teemad:

“Õudusunenägu”

“Salapärase beebi kättemaks”

“Eesti laps Saksamaal”

“Otsides Eestit” (film-pönevusmäng)

Sõelale jäi “Minu Müncheni Eesti Kool”. 

  NB! Jagasin lastele kirjutamisvõistluse “Minu maailm”

Osavõtu tingimusi, loodan, et ka meie laste hulgas on kirjutajaid lapsi. Töö tuleb ära saata  4.02.2019 aadressile: kirjutamine19@gmail.com

faili nimeks (eesnimi_perekonnanimi_riik)

Head kirjutamislusti!

KESKMINE JA SUUREM RÜHM  Tunni teema: Mardipäev ja kadripäev. Seda filmisid suured – filmiprojekt käivitus!

Anu andis ülevaate mardipäevast. Margit kadripäevast.

Anu tunni moto oli: “Mardisant on õnne pant“. Lapsed õppisid uue sõna PANT.

9. nov toimus üleeestiline sanditamisfestival “Hakkame santima”.

Mardisandijooksmine on sellepärast Eestis ellu kutsutud, et säiliksid meie enda mitmekesised sanditamistraditsioonid peredes, noorte inimeste kasutuses.

10. nov peeti Tartus lausa mardikomestikku puudutav konverents “Hakkame santima!”

Rõhutasin, et mardisandid on maskeeritud tegelased, kes käivad perest peresse ja toovad õnne.

Mardisante oodatakse, sest nendelt saadakse õnnistust ja väge oma elule.

Varasemalt käisid mardisandiks jooksmas mehed ja noored.

Arvatakse, et mardisandid on tulnud siia teispoolsusest ja endale maski ette pannes kehastavad meie esivanemate hingi.

Mardid käivad ringi peredena: mardiisa, mardikaru, lapsed ja muud tegelased. Neil on tumedad riided ja nägu söega kokku määritud või mask ees.

Kaasas on neil vitsakimp, õnne vsikamise kotike.

Ukse taga kolistavad ja paluvad mardisandid lauluga sisselaskmist.

Kui ei lasta sisse, siis sajatatakse: jäägu te kodu kopitama. Mida tähendab KOPITAMA?

Leidsime ka vastaja, kes teadis öelda: hallitama. Lapsed õppisid uue söna ‘kopitama’.

 

Mardiks käimine tähendab suhtlemist pererahvaga.

1. vitsaga tuuakse tervist

2. õnnekotikesest visatakse önne; pereõnne, viljaõnne, mehelemineku v naisevõtu õnne.

3. kontrollitakse pererahva oskusi

4. näidatakse martide endi oskusi

5. küsitakse ande teele minekuks. Soovitus: ande võiks küsida ümber nurga (selgitasime kujundliku väljendi kasutust), näiteks: palun andke midagi saabaste kriuksumise vastu vöi lõhkiste teksaste lappimiseks jne… Olla loominguline!

Võib esitada pererahvale mõistatusi, näiteks: Mõista, mõista, mis see on?

“Valge väli, kirju kari!” (raamat)

Perega tehakse koos laulumänge:

“Me lähme rukist lõikama”. Mängisime-laulsime ka meie seda laulumängu.

6. lahkutakse lauluga

• Selle aasta viimane koolitund toimub 24.11.2018.
• Piparkooke küpsetame juba 1.12.2018. täpsem info jooksvalt kodulehel ja e-mailiga
• MEK-i ühine jõulupidu toimub 15.12.2018, algus kell 15:00. 
• Uuel aastal kohtume juba 13.01.2019.a

KOHTUMISENI!

Advertisements

28.10.18. tunni kokkuvõte

“Selle asemel veavad jalad sind teisele poole, heinamaa teise serva, suure lombi juurde. Seal näed, kuidas vesi lombis justkui keeb, suurte mullidega. Iga uus vihmapiisk langeb plaks! ja sukeldub, kargab siis uuesti veepinnale ning läheb katki. Plaks! Sellel vihmal on oma keel, pisikeste plaksude ja kauge kohina keel”…

Kirjaniku üks kõige lemmikumaid pilte raaamatust: “Kust tuli pilv?”

Nii kõlab kirjaniku Epp Petrone katkend raamatust “Kust tuli pilv?”. Epp Petrone külastas Müncheni Eesti Kooli sellel oktoobrikuu viimasel pühapäeval. Epp veetis meie koolipere väikeste ja suurtega uskumatult sisutiheda, lapsemeelse ja hariva pühapäeva.

Lapsed joonistasid Eppu jutustuste põhjal pilte.

Lastega koos luges Epp Petrone ette valikuliselt  lasteraamatust katkendeid. Juttu tuli beebidest, kassidest, hiirtest, vihmast, ahvidest, kodust, muinasjutust – konna elu kaevus versus kitse elu mägedes jt. teemadel. Eppu positiivne lähenemine lastele jättis äärmiselt sooja mulje – nagu oleks külas keegi ammune peretuttav. Lastega salvestati  ka lõpetuseks üks podcast. Epp Petrone salvestatud podcaste – “Hommikujutte” ja “Unejutte” saab kuulata siin ja siin.

 

Kuulajaskond sai ülevaate raamatute sündimise loost, ideedest, joonistustest, samuti põgusa pilguheite tulevikku. Milliseid raamatuid võib aga juba oodata kirjaniku sulest lähitulevikus. Täiskasvanutega toimus arutelu “Minu” sarja lugude üle. Nende tekkeloost, kohavalikute üle. Elust kakskeelses keelekeskkonnas. Mõtisklesime idenditeedi üle – kus on meie juured? Aitähh Epp Petronele selle imetoreda külaskäigu eest! Kuulmiseni ja inspireerivaid ideid järgmisteks ettevõtmisteks.

NB! Tavapärane MEK-i koolitund toimub juba  uuesti 10.11.2018.a.

Kohtumiseni!

28.10.2018a.a. külas kirjanik Epp Petrone.

 

13.10.18. tunni kokkuvõte. Kirjanik Indrek Koffi külaskäigust Mek-is.

MEK-il külas kirjanik Indrek Koff. 13.10.2018.a.

Indrek Koff on lasteraamatute kirjutajana tuntud ja teatud. Meie koolil oli tore kirjanduspäev, kus külaliseks oligi Indrek Koff. Kohtumine oli pikk ja sisukas, sest rahuliku laadiga kirjamees oskas kirjanikupäeva eriti meeledejäävaks muuta. Värve lisas muidugi kornet (vaskpuhkpill, mis arenes välja postisarvest), millega Indrek mängis tuntud viise ja lapsed pidid arvama, missuguse laulu meloodiat nad kuulsid. Kornetist kuulasime saksa lastelaulu „Hanepojad”, millele on sõnad kirjutanud Heljo Mänd, eesti rahvaviisi „Kevadel”, Paul Tekkeli sõnadele ja teisi tuntud viisijuppe. Ergutuslauluks, tähelepanu korrastamiseks mängisime, laulsime saksa mängulaulu „Mu müts”. Liigutuste ajastamine oli päris keeruline, kuid saime kenasti hakkama. Kirjanik korjab mõtteid elust ja pakib need oma teiste mõtete sisse ja vahele, üheskoos saavad neist lookesed, mis jõuavad raamatutesse. Päris esimeseks lasteraamatuks kujunes unejuturaamat „Enne kooli” ja edasi hakkas raamatuid ilmuma juba hoogsalt.

Indrek pajatas, et sageli korjab ta lookesi ka jalutuskäikudel, vahel juhtub seal igasuguseid huvitavaid asju või jäävad silma inimesed, kes sobituvad hästi raamatutesse kirjutamiseks. Indrek Koffi tegelased askeldavad ja tegutsevad mitmel erineval moel, kuid suuri meeleolumuutusi ja üles-alla uperpalle Indreku raamatutest sageli ei leia. Elu kulgeb rahulikult, sest ta suudab lapse hinge näha ja selles toimuvat edasi anda. Saime teada, et Indrekul on samuti neli last, kes teda innustavad sulge haarama.Küsimusele, milline oleks järgmine raamat, vastas autor, et see peaks olema kirjaniku vanaisast, kes on tal väga armsasti meeles.

Saime ka teada, et Saksamaal on lasteraamatute kirjastus Kullerkupp (kirjastuse nimi ongi eesti keelest laenatud sõna „kullerkupp”), mis on Indreku raamatu „Ilusti” saksakeelsena üllitanud („Einen Tag ganz brav”).Kohtumisel saime osta Indreku raamatuid ja tore, et kirjanik kirjutas igale lapsele lisaks autogrammile ka soovituseks väikese mõttetera. Huvitav, helirikas ja päikeseline kirjanduspäev jääb värvikana teiste kirjanduslike kohtumiste ritta särama. Eesti keele õpetaja Margit Urbel

Väikeste rühm- õpetaja Gea. Jänku Juss alustas minuga tundi lauluga “Tere, Tere hommikust eesti koolis oleme”.

Jänku Jussil oli täna kaasas üks uus laul ja mäng. Laulu pealkirjaga “Jänes pikk-kõrv” laulsime koos vastavate liigutustega.Samuti laulsime laulu “Hommikul”. Iga laps sai ühe pildikaardi, kus oli pilt ühe hommikuse tegevuse kohta (nt. hammaste pesemine, juuste kammimine). Lapsed püüdsid vastata pildid kujutatud tegevuse. Samuti mängisime näpumänge: “Käed”, “Hiired”. Tunnist ei puudunud ka ringmängud. Tantsisime ühekoos “Kes aias”.

Lõpuks tõi jänku Juss välja ühe koti, kus olid sees tähepadjad. Padjakesed jaotasime ilusti laste vahel ära ja iga laps nimetas ühe,tähe mida ta teadis. Eriti püüdlikult harjutasid lapsed täppidega tähti nagu Ä, Ö Ü, ja 6. Seejärel moodustasime patjadest pika rivi ja lapsed kõndisid/balanseerisid üle rivi. Samuti moodustasime patjadest teisi kujundeid (ring, nelinurk). Lapsed proovisid patjadest ka torni kokku panna ja padi pea/ õla peal kõndida, ilma et see maha kukuks. Padja mäng meeldis lastele väga 🙂

Suur äitähh teile  lapsed, et nii ilusti tunnis kaasa tegite!

13.10.2018.a. MEK-il külas Indrek Koff

Hea meel on kutsuda kõiki lapsi ja vanemaid kohtuma kirjanik Indrek Koffiga.

 

MILLAL: 13.10.2018.

ALGUS: KELL 10:45

KOHT: MÜTTERLADEN GIESING- Rissbachstrasse 12, München

 NB! Väikestel toimub tavapärane tund.

Indrek Koff on sündinud Pärnus. Koolis käis Pärnu Sütevaka Humanitaar-gümnaasiumis ja edasi õppis Tartu ülikoolis prantsuse keelt ja kirjandust.

Töötanud tõlgi ja tõlkijana. Töötanud õppejõuna Tartu Ülikoolis, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Ülikoolis. Härra Tee & proua Kohvi (varem Indrek Koffi tõlketalu) juhataja

Nelja lapse isa.

Tõlkinud ilu- ja aimekirjandust prantsuse, portugali, inglise keelest.

Lastele tõlkinud Jean-Claude Mourlevat’ „Ookeani kutse”

Paabeli Torni tõlkeauhind 2014,

Hea lasteraamat „Ilusti” 2016,

Alfred J. Churchi „Ilias poistele ja tüdrukutele” ja „Odüsseia poistele ja tüdrukutele”

Maude Radford Warreni „Kuningas Arthuri lood”.

Kirjutanud lasteraamatuid ja lastenäidendi „Laste hotell” (koos abikaasa Eva Koffiga).

Kirjanik pajatab oma raamatutest, elust ja õpingutest. Kuidas tuli soov ja mõte jagada oma teadmisi kirjutatud tekstide vahendusel.

PLANEERITAV AJAKAVA:

• Kirjanikust valminud portreede kinkimine (keskmine rühm).
• Küsimuste voor.
• Autogrammid, raamatute uudistamine ja soovi korral ostmine.
• Emad ja isad saavad kirjanikuga juttu puhuda õhtul kell 6, kohvikus Lana ́s (endine Cafe Telos), Kurfürstenstr. 2, 80799 München

Rohkele osavõtule lootes Müncheni Eesti Kool!

29.09.2018. tunni kokkuvõtted

Väikeste rühm- õpetaja Gea

Jänku Juss (käpiknukk) käib sellest aastast alates minuga Eesti koolis kaasas. Kuna lapsed on enamasti tunni alguses väga tagasihoidlikud ja ei taha/julge rääkida, siis m6tlesin, et prooviks tundi alustada ühe käpiknukuga. Selleks on mul nüüd siis alati kaasas Jänku Juss, kes lapsi tervitab ja nendega üheskoos Eesti kooli tervituslaulu laulab. Minu arust on see täitsa tore ja lastele see ka meeldis.

1.Laste lugemine: tunni alguses loeme alati koos üle, mitu last täna Eesti koolis on (Numbrite tundmine 1-10).

2. Ilma vaatlus: samuti vaatame alati milline on parajasti väljas ilm ja mis aasta-ajaga tegu on. Rääkisime sügisest: mis juhtub loodusega sügisel – puudel lehed muutuvad värviliseks ja langevad maha, ilmad muutuvad külmemaks. Seda kõike jutustasime ühe ilusa sügisese pildikaardi abil. Mul oli kaasas ka üks väike korvike kastanite ja seentega. Rääkisime, mida kastanitega teha saab ja et sügisel kasvavad metsas seened.

3. Laul “Hommikul”. Laulu abil rääkisime sellest, mida me hommikul üles t6ustes teeme. Lauluga olid mul kaasas ka imeilusad pildikaardid, kus lapsed pildilt näha v6isid, mida hommikul tõustes tehakse (peseme käsi, nägu…). Laulu laulasime koos vastavate liigutustega.

4. Kuna tunni teema oli Sügis, siis laulsime ühe ilusa sügislaulu “Lõbus sügislaul”. Laulu saatsid lapsed meie uute muusikariistadega. Kuna lastele musitseerimine seekord väga meeldis, siis laulsime ka ühe teise toreda laulu “Igal ühel oma pill”.

5. Raamat “Rongisõit” on Eesti kooli laste lemmik. Vaatasime koos raamatut ja laulsime üheskoos Rongi laulu.

6. Tantsime ringmänge “Kes aias” ja “Mul on üks tore tädi”.

7.  Lõpuks lugesin lastele veel ette ühest ilusast raamatust “Jänku Jutsi seiklus”

Lõpetuseks mängisime kõik üheskoos palli.

Keskmine rühm- õpetaja Anu

Keskmise rühmale lugesin ette Leelo Tungla luuletuse „ Igal sügisel“, et märgata aastaega, kus me oleme ja selgitada, mis on riim. Seejärel otsisime riime koos. Luuletasime ise teemal „ Kassi piimatiim“ (teema sündis klassis) ja kirjutasime juttu, kus tohtisid olla ainult sidesõnad teise tähega kui T. Pealkiri „ Tibu Tiina tantsib tangot“.

 Luuletuse ja jutu tegemisel suunasin lapsi, juhendasin sobivale teeotsale. Selgitasin sõnade tähendust. Pealkirjad ja teemad sündisid kohapeal, sest see oli loovmäng sõnadega. Õpetaja Anu.

Keskmine rühm- õpetaja Margit

Teema:          Tarkus tarviline vara, õpi hoolega Vanasõnades on kokku võetud mitme inimpõlve elutõde ja kogemused. Nende tundmaõppimine rikastab lapse mõttemaailma.„Tarkus tarviline vara, õpi hoolega” lastele lahtimõtestamine.Arutlus: Mis näitab inimese tarkust, kavalus on samuti tarkus. Kaval/tark loom rebane.Tuletasime meelde eesti tähestiku, milliste tähtedega algavad eesti keele sõnad. Milline täht on ainult eesti keeles õ, harjutasime selget ja õiget hääldamist: Õ on pidulik, lipsuga ja alati naeratav täht. Ainult lahke naeratus suul aitab õ õigesti välja hääldada.Tähestik käis käest kätte ja iga laps leidis/otsis temale sattunud tähega algava sõna,Tähendusväljade täpsustamiseks moodustasime vähem tuntud sõnadega lause„Kus on teadmisi vaja?”: nimetasime ja leidsime mitmesuguseid tegevusi ja kohti. Kui nimetatu juures oli vaja teadmisi või oskusi, siis tõusid lapsed püsti, vastasel juhul jäid istuma.

Kuulasime L. Tungal luuletuse: „Kooli”.

„Kooli, kooli, kähku kooli!

Laps peab saama targaks.

See, kes tarkusest ei hooli,

kasvab päevavargaks.”

Seletasime lahti sõna „päevavaras” tähenduse. Mida tähendab aja, päeva näppamine/ laisklemine. Kas päeva näpates saavad lapsed targaks? Vestlesime aja kasutamisest, päeva „noppimisest”, st aja arukast kasutamisest. NB! Kodune tegevus:   Lotte tv. Enda portree joonistamine ja nime kirjutamine.Seekord seoses kirjanik Indrek Koff’i kirjanduspäevaga palve vanematele, aidata lapsel sõnastada üks küsimus Indrek Koff’ile, kirjutada paberile.

 

Vanem rühm – õpetaja Margit Teema:          Eesti rahvale kuuluva ainelis– vaimse pärandi tutvustamine: kunst ja kunstiteosed. Tutvume kuulsaima kunstniku Johann Köler’i taiestega ja eluga, koostame vihiku. (Laiem teema Euroopa kultuuripärandi aasta 2018/19). Pärimusaasta tõestab veel kord, et oleme kultuuririkas rahvas ning selles peitubki meie vaimujõud.

Eesmärgid:   Tuua lasteni ja kinnistada teadmine ainelisest kultuuripärandist kui taastumatust ressursist: uuesti tehtud asi ei ole enam sama, mis sajandite vanune originaal. Kunstiteosed on olulised ajaloomälu ja eestlaste identiteedi kandjad. Iga eestlane tunneb ära J. Köleri maailtud portree „Kalevipoja” koostajast F. R. Kreutzwald’ist, kuid kas alati mõeldakse ka portree maalijale J. Köler’ile?

Tutvustav osa:       Johann Köler on kunstnik, kes peaks kindlasti olema tuttav ja kodune igale Eesti keele ja kultuuriga seotud õppurile ja inimesele. Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Reisis Euroopas, naasis 1862 Peterburgi. Töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja oli kunstiõpetaja keiser Aleksander II perekonnas. Tänu seotusele keiserliku perekonnaga, oli Peterburis tunnustatud portreemaalija.

Osales Eestimaa rahvusliku liikumise üritustes. Köler on loonud rohkesti maastikumaale ja portreid. Eesti kultuurilukku on Köler läinud Eesti esimese professionaalse kunstnikuna, maalikunsti rajajana ja rahvusliku liikumise tegelasena. Kodumaa-ainestikul lõi paremaid teoseid: „Kunstniku sünnikoht”, „Ketraja”, „Truu valvur” jt.Koostasime toredatest, valitud maalidest kunstilehed, mis köidame kokku vihikuks. Vihikus sisaldub ka kunstniku tutvustus.

 

Suurem rühm -õpetaja Anu Vanema rühmaga tegi Oskar (külalisesineja) ca 40-minutilise filmitöötoa.

Tutvustas oma koolkiusamise filmi ja Berliinis rahvusvahelises filmilaagris tehtud filmi teemal „ Põgenemine“ tema otsesel vastutusel valminud fragmenti. Seejärel andis näpunäiteid, kuidas telefonidega filmida, mida silmas pidada. Tegi jooniseid ja selgitas äsja õpitut oma filmi põhjal.

Seejärel astusin „ lavale“ mina ja andsin kodutööks välja mõelda teema, millest filmi teha. Klassiarutelul jäi pinnale, et soovitakse teha paroodia teemal Missis Beanid, krimikomöödia või absurdi võtmes.

Aga see teema ja laad võib muutuda. Ideid oli teisigi, Matthias soovis tsirkuse teemal filmi teha ja zombid sisse tuua.

Keegi neiu soovis filmi, kus mänguasjad muutuvad mõrvarlikeks.

 NB! JÄRGMINE KOOLITUND TOIMUB JUBA 13.10.2018. VÄIKESTEL TOIMUB TAVAPÄRANE TUND.

Uus kooliaasta algab 15.09.2018.a.

 

Müncheni Eesti Koolil on hea meel teatada, et juba septembris jätkub meie uus kooliaasta.

Esimene koolitund toimub 15.09.2018.

Algus kell 10.30, kuni 13.00. Uksed avatakse kell 10:15.

Aadress Rißbachstraße 12, 81539 München, Saksamaa. U2 peatus “Silberhornstraße”

Vaata asukohta siit.

Kava:

Aktus- õpetajate ja programmi lühitutvustus;

Igal vanuserühmal toimub ca. 30 minutiline tund;

Ühine tordi söömine;

Lõpetuseks vanematele üldkoosolek.

Palume kõigil osalajaatel midagi omaltpoolt söömiseks kaasa võtta, mida saab pärast ühiselt jagada. Joogid Müncheni Eesti Kooli poolt!

Selle poolaasta tunnid toimuvad:

15.09.2018.

29.09.2018.

13.10.2018. Külas on kirjanik Indrek Koff – täpsem info e-mail/Fb, koduleht.

28.10.2018. Külas on kirjanik Epp Petrone – täpsem info e-mail/Fb, koduleht.

10.11.2018.

24.11.2018.

1.12.2018. Piparkookide küpsetamine – täpsem info e-mail/Fb, koduleht.

15.12.2018. Müncheni Eesti Kooli jõulupidu. Evangelische-Lutherische Dankeskirche. Keferloherstr. 70, München. Täpsem info e-mail/Fb, koduleht.

Ootame kõiki uusi ja vanu õpilais. Sobilik vanus alates 1,5 eluaastatu kuni… Huvi korral võib alati tulla tundidega tutvuma.

Küsimuste korral kirjuta munchenieestikool@gmail.com.

Rohkele osavõtule lootes Müncheni Eesti Kool.

 

Setomaa matka kokkuvõte 13-15.08.2018.a.

Sellel suvel heitsime põgusa aga sisutiheda pilguheite Setomaa kultuurile. Oma esimesel päeval tegime tutvust Piusa Ürgoru koobastega. Alustuseks vaatasime üheskoos koopaid tutvustavat filmi, mille järgselt suundusime koos giidiga õue. Koobastesse sisenedes võttis meid vastu jahe, karge ja külm koopakliima. Maa peal uurisime ja võrdlesime erinevaid samblikke. Jalutasime läbi imeilusa männimetsa, kus nägime kaldapääsukesi ja sõime kuivast suvest järgi jäänud pohli. Mõni õnnelik sai suu mustaks ka mustikaga.

Õhtul tegime tuvust Obinitsa muuseumiga. Muuseumis tegi meile äärmiselt huvitava ja hariva sissejuhatuse Seto kultuuri muuseumi juhataja Eve Ellermäe. Üheskoos mängisime setokeelsete sõnade äraarvamismängu.

Uurisime Seto riiete ajalugu ja erinevaid kangamustreid. Vaatasime üheskoos setokeelset multikat. Eve tulihingelise Seto kultuuri austajana ja hoidjana jätkus meil juttu veelgi kauemaks.

Oma seltskonnaga peatusime Piusa Ürgoru Puhkekeskuses.  Puhkekeskuse perenaine Ülle Ploom pakkus meie seltskonnale imemaitsvaid hommiku- ja õhtusööke. Niisamuti saime nautida ilusat Piusa Ürgoru jõe kallastel olevat loodust ja kõike muud suurele seltskonnale vajalikku. Loomulikult ei puudunud saun, kus nii suured kui ka väikesed nautisid saunakuumust ja vihtlemist, peale mida joosti külma jõkke ennast jahutama. Tore, et Eestimaal leidub selliseid vahvaid majutuskohti, kus tunned ennast kui kodus.

Oma teisel päeval suundusime Nopri tallu, kus meid võttis vastu peremees Tiit Niilo isiklikult. Tiidu julgel ja kindlameelsel sammul suundusime esmalt meiereisse, kus saime teada kuidas piimast valmivad erinevad tooted. Niisamuti saime piiluda juustusahvrisse, kus valmimas olid hõrgud juustud sealhulgas ka “Eriline juust“. Saime aimu kuidas valmib üks  magus kohupiima tops, mille koostised käsitsi ülima täpsusega topsi pannakse. Töö käis nagu sipelgapesas. Edasi suundusime lauta, kus nägime lehmi, saime teada mida ja kuidas lehmad söövad. Miks on lehma elu suurfarmis teistmoodi kui ühel lehmal maal vanaema juures jpm huvitavat. Peremehelt saime kõik vastused oma küsimustele. Lõpetuseks maitsesime ka ise  Nopri Talu suussulavaid tooteid.

Õhtul suundusime Õie Sarve juurde, kus meid ootas ees Seto kultuuri töötuba. Töötoas arutlesime ja mõtisklesime Seto elu-ajaloo üle. Sõime üheskoos sõira ja piirakat. Tegime puust ja punaseks ette kuidas riietus vanal ajal üks seto naine. Mismoodi kooti kangast ja valmis muster varrukatele jpm. Õie töötoast õhkus ehedust ja südamega asja juures olemist. Jutuajamist jätkus kauemaks… Suur aitüma veelkord!

Meie viimasel päeval tegime tutvust Värskas asuva Seto Talumuuseumiga.  Programmile punkti panid Seto laulu- ja tantsu töötuba.

Järgmisel aastal toimub Müncheni Eesti Kooli matk juba Hiiumaal.

Aitäh kõigile kes osalesid, võõrustasid ja pakkusid huvitavaid hariduslikke programme.

Müncheni Eesti Kool.

13-15.08.2018. Müncheni Eesti Kool Setomaal

 

 

Hea meel on teada anda, et Müncheni Eesti Kooli selle-aastane avastusretk Eestimaal viib meid Setomaale. Kohtumine leiab aset 13-15.08.2018.a. Täpsem programm siin: 

Setomaa 13-15.08.2018. (2) (2) Mõned kohad on veel vabad. Majutusega/võimalus osaleda ainult üritustel.

Eelisjärjekorras oodatud Euroopa/Üleilma Eesti Pühapäeva Koolide lapsed ja vanemad Huvilistel palun kontakteeruda kuni 31.07.2018.

Täpsema info korral palun kirjutada munchenieestikool@gmail.com.

 

9.06.2018. tunni kokkuvõte

 

Selleks korraks ongi Müncheni Eesti Kooliaasta lõpule jõudnud. Oma viimasesse tundi olime Kölnist külla kutsunud Katrin Lauri.  Alates 2011. aastast töötab Katrin Kölni Meediakunsti Akadeemia (Academy of Media Arts Cologne) professorina.

Üheskoos vaatasime tema 2006.aastal valminud koguperefilmi “Ruudi”. Film pakkus nii naeru kui ka põnevaid hetki täiskasvanutele ja lastele. Pärast filmi vaatamist rääkis Katrin Laur ka filmi telgitagustest, pikkadest filmivõtetest ja muust huvitavast.

 

Kõige väiksematel lastel toimus aga tavapärane tund õpetaja Geaga. Lapsed said väljateenitud tunnistused ja kingituse  “Kalanduse ja teabekeskus ” ning “Menu Media-lt” “Meie pere kala-aabits”. Suured tänud  Mari Alaverele EV Suursaatkond Berliinis, kelle kaudu raamatud kenasti Müncheni Eesti Koolini jõudsid. Koolipäevale panime lõpu jäätise ja suvise piknikuga.

Müncheni Eesti Kool tänab kõiki külalisi, kes meie kooli 2017/2018.a. külastasid/abistasid- Jaanus Vaiksoo; Anti Lillak, Eesti Rahva Muuseumist, Ajakirja “Hea laps”, Eesti Lastekirjanduse Keskust, Anneli Aken ja Indrek Pinsel,  Maili Liinev ja  Katrin Lauri. Ningi loomulikult kõiki vanemaid ja meie kooli lapsi, kellega koos sai läbitud see põnev kooliaasta.

Kohtumiseni jälle sügisel !

Esimene koolitund toimub 15.09.2018.a.