Vanem rühm- õpetaja Margit
Teema: maalikunst Eestis
Eesmärgid: *Tutvustada seoses Euroopa kultuuripärandi aastaga kunstnikku Konrad Mägi.
*Vaadelda kunstniku käekirja ja värve; tunnetada, mis inspireeris kunstnikku.
*Koostame kunstniku tutvustamiseks mapi.
KONRAD MÄGI (1878—1925)
Konrad Mägi peetakse Eesti kunstiajaloo olulisimaks maalikunstnikuks. Oma loomingulise tegevusega, mõjutas ta oluliselt Eesti kunstipilti. Tema loomingus annavad tooni maastikud ja portreed.
Konrad Mägi sündis Lõuna-Eestis ning õppis Peterburis, kuid lahkus koolist enne selle lõpetamist ning veetis saabunud suve koos sõpradega Ahvenamaal, kus asus maalima ning jätkas seda järgnevatel reisidel Pariisi, Normandiasse ja Norrasse. 1913. aastast töötas ta Eestis ning asutas Tartus kunstikooli ,,Pallas”, millest kujunes kasvulava kunstnikele. Eesti kunstiloos tunneme teda intensiivse, viljaka ning vaheldusrikka kunstnikuna. Saime teada, et kunstniku lemmikvärviks oli sinine, mis muudab tema taiesed eriti kauniks ja sügavaks. Rääkisima ka sellest, et Mägi maalide soetamiseks peab olema ,,paks rahakott´´.Saime teada, et kunstniku näitus Roomas (Itaalias) võeti väga soojalt vastu. Jõudsimegi Eesti maalidega taas Euroopasse ja tekitasime huvi Eestimaa vastu. Konrad Mägi ,,Tüdruku portree’’
Keskmine rühm- õpetaja Margit.
Teema: Töö kiidab tegijat, tegevused ja jõulupeo laul.
Eesmärgid: *Räägime töödest ja tegevustest. Lapse töö on õppimine. Millist tööd teevad sinu ema ja isa?
*Loeme ,,Kolme põrsakese lugu‘‘ ja arutame, kuidas erinevad põrsakesed töötasid.
*Lotte tv 58, ühendame tegevused ja ametid, uurime, mida hetkel sinu pinginaaber teeb.
Tunni muusikaliseks alguseks laulsime koos ,,Piparkoogipoisid’’. Paljud teadsid laulu ja laulsid üllatavalt hästi kaasa. Iga laps sai paberil sõnad koju kaasa, et saaks harjutada.
Kuulasime ,,Kolme põrsakese’’ lugu , arutleme, kes oli kõige hoolikam ja püüdlikum oma tööd tehes. Kes kiirustas ja tegi robinal kodu valmis.
Kes paneb oma tegevusse armastuse ja kuidas siis tulemus välja näeb.
Järeldame põrsakeste näitel, et me kõik teeme tegevusi üsna erinevalt ja ka töö viljad kujunevad erinevaks.
Lotte tv arutlesime, milline on hea arst, pagar, poemüüja jne. Miks mõni töö nõuab eriliselt sooja suhtumist. Kuidas maitseb leib, mille küpsetaja oma tööd väga armastab?
Kas töö tegemiseks on vaja sihikindlust ja vahel ka vaeva näha, et tulemus hästi õnnestuks? Lapsed olid tublid, kiitus! Kodutööks laulu harjutamine, tekst kooli kodulehel olemas. Põrsakesed tegid tööd erinevalt ja majadki said isesugused.
Keskmine rühm- Õpetaja Anu
Teema „ Meie maailm“. Lugesin katkendi (“Kuidas rahvad rändasid”) Epp Petrone raamatust “Meie eesti keel”. Lapsed nimetasid maailma maid, osavõtt oli vilgas, seejärel selgitasime välja, kes on meie naabrid, kes sugulased ja kust need eestlased kunagi Läänemere äärde tulid. Saime teada, et eesti, läti ja leedu keel ei ole omavahel sugulased, küll aga on sugulased vene, saksa, inglise keel. Eesti, soome, ungari keel on soome-ugri keeled ja saksa, inglise, vene, läti, leedu indo-euroopa keeled. Kokkuvõte: balti keeled ei ole sugulaskeeled, baltirahvad elavad ühises geograafilises ruumis, lätlased ja leedulased on meie naabrid. Juttu jooksis laensõnade juurde. Eesti keeles on väga palju laensõnu, keel võtab need omaks ja sellest saavad meie oma keele sõnad ning me ei mäletagi enam, kellelt me midagi laenanud oleme. NB! Keelega saab nii, aga sõbrale peab laenatud raamatu tagasi andma!
Nimetasin saksa keelest tulnud laensõnu, nagu kelder, hernes, arst, vorst. Lapsed kirjutasid ise saksa laensõnad tahvlile.
Nende sõnadega panime Eestimaa mehe saksa laensõnadega rändama.
Ühiselt valmis loovtöö. Teksti sattus teisigi saksa laensõnu.
Pärast tuli iga laps tahvli juurde ja luges ühe lause teistele kõva häälega ette.
NB!Kodune ülesanne: Töövihikust “Maailma maad“.
Tunni lõpus laulsime “Jõuluregi”, Matthias oli eeslaulja, meie koor. Valmistume selle lauluga jõulupeo etteasteks.
Tekst on trükitud ja valmis laiali jagamiseks.
Suurtega lahendasime koos M-tähega ristsõna ja pärast filmisin lapsi filmiprojekti jaoks. Matthias ja Iris kõnelesid, millest nemad oleks tahtnud filmi teha. Filmiprojekti jaoks valmis üks fragment.
Väikeste rühm- õpetaja Gea
Tänane tund algas nagu tavapäraselt hommikuse lauluga “Tere, tere hommikust…”. Kohal oli jälle päris palju lapsi. Täna luges Ines lapsed üle – lapsi oli kokku 9. Kuna kõik tundusid tunni alguses natukene unised olevat siis otsustasime ühekoos kohehommikuvõimlemist teha. Me raputasime ja saputasime oma käsi, jalgu, pead ja tantsisime ühekoos veel tantsu “Bugi”. Et ka sõrmed üles äratada,mängisime paar mängu kätega ja sõrmedega (näpumängud “Käed” ja “Hiired”). Laulsime ka eelmisel tunnil õpitud uue laulu “Riidesse” koos vastavate liigutustega ja ka laulu “Hommikul” saatsime vastavate liigutustega (hommikul käsi pesen nii….hambaid harjan nii…putru söön ma nii)
Nüüd olid lapsed kohe täitsa erksad ja jätkasime tundi tänase uue lauluga “Päkapikk”. Rääkisime ühekoos päkapikkudest (kes nad on ja mis nad teevad?). Samuti tuli teemaks järgmise nädalavahetuse piparkookide tegu ja siia juurde laulsime koos muusikainstrumentidega laulu “Pipakoogipoisid”. Tänasest tunnist ei puudunud ka kõigi laste lemmik laul “Rongisõit”. Vaatasime kõik koos “Rongisõidu” raamatut ja rääkisime rongides ja loomadest (millised loomad läksid ringi peale? miks rong sõitis uperkuuti? mis loomadest sai?). Lõpuks mängisime kõik koos ühe mängu nimega “Sussimäng”. Lühidalt mängu sisu: lapsed istuvad ringis põrandal, jalad ees. Õpetaja loeb ühe salmi ja puudutab salmi ajal järgemööda iga lapse jalgu. Kelle jalaga salm lõpeb, see peidab oma jalad ära. Mäng kestab kuni kõigi laste nimed on nimetatud.
Tunni lõpetuseks vaatasid osad lapsed veel minuga koos raamatut “Jänku Jutsi seiklus”. Lapsed nimetasid piltidel olevaid loomi ja imetlesid ilusaid liikuvaid 3D-pilte.
Tänan tundi tulnud tublisid ja aktiivseid lapsi 🙂
NB! Uuel aastal saab uuesti õppida Tiia Palosaare käe all eesti keelt. Tase A1-A2. Osalustasu, selgub osavõtjate arvust.
Keskmise rühma jõululaulu sõnad leiad siit: 
