Seekordses tunnis uurisime suuremate lastega emadepäeva ajalugu. Üheskoos saime teada, et emadepäev on alguse saanud 1907. aastal Ameerikast. Oma tunni alsueks võtisme materiali siit.
“Ajalugu teab nimetada ka konkreetset algatajat – õpetajanna Ann Jarvis’t, kes oma ema teisel surma – aastapäeval (1907. a.) kutsus lähikondseid tähistama emade mälestuspäeva Memorial Mothers’ Day Meeting.
Nii nagu kunagi Ameerikas, oli ka Eestis emadepäeval väga konkreetne algus – juba 1922. a. korraldati Uderna koolimajas esimene emadepäeva koosviibimine. See oli tegelikult katseks, kas sellise päeva korraldamine sobib eestlaste tagasihoidliku loomuga. Udernal oli naiste karskusliikumise ühe tulevase liidri Helmi Mäelo lapsepõlvekodu. Organiseerijate lootused said igati ületatud – emadepäev võeti kohe vastu: “üllatuslikult avanesid inimeste peidetud tunded ja nähtus tahe nende üksteisega jagamiseks”.
1923. a. ühinenud naiskarskuslased võtsid üheks oma töösuunaks emadepäeva laiaulatusliku propageerimise. Emadepäeva sügavamaks ülesandeks seati koduse kasvatuse põhimõtete selgitamine karskes ja kristlikus vaimus, kuid tema suurimaks tähiseks oli emade enesetunde tõstmine.
Esimese üle – eestilise emadepäeva korraldamiseks pöördus Naiste Karskusliit 1923. a. nii oma liikmete kui teiste naisorganisatsioonide poole. Üleskutse leidis vastukaja ning karskusliidu andmeil tähistati 3. juunil emadepäeva ligikaudu 20 kohas. 1928. a. tähistati kuuendat emadepäeva maikuu teisel pühapäeval, kusjuures põhjenduseks toodi koolide varasemat lõppemist. Jälle leidis kinnitust mõte, et emadepäeval tuleb eelkõige mõelda oma kodule, oma emale. “Lõppsihiks pole üldse pidustused, vaid see, et terve päev hommikust õhtuni pühendatakse emale ja et pidupäevaks oleks esmajoones ema enese valdkond, kodu. Sel päeval olgu teiste perekonnaliikmete auasjaks olla jalul enne ema, seada kodu pidurüüsse ja äratada ema lauluga. Siis teevad teised ema töö selle järele, kuidas keegi jaksab. Ema võib kordki aastas end lasta teenida, kuna muidu aina teisi teenib. Ka kodust eemal olevad lapsed tulevad seks päevaks koju, kui see võimalik, vastasel korral tuletavad vähemalt sooja kirja, telegrammi, kingi või lilledega teda meelde. Emadepäev on mõeldud ka neile emadele, kelle süda lakanud tuksumast. Nende haudadele viivad siis omaste teed, ja lillekimp kalmukünkal jutustab unustamata armastusest ja tänumeelest, mis veel elab laste ja abikaasa südameis.
1941. a. jäi aga emadepäev juba riiklikult tähistamata. Järgnenud sõja – aastatel olid emadepäevatervitused ajakirjanduses täis lohutust ja elutahte sisendamist. Siis sai traditsiooniks langenud sõjameeste kalmudel käimine.
Nõukogude perioodil oli emadepäev maha vaikitud ja paljudes kodudeski erinevatel põhjustel unustusehõlma vajunud. Uus aeg tõi kaasa hea vana ning koos sellega saame taas kosutust emadepäeva ilusast traditsioonist.”
Pärast teksti arutamist pidid lapsed kuuldud teksti põhjal täitma ristsõna.
Tunni lõpetuseks mesterdasime emadepäevaks ühe toreda lille. Lille õpetuse leiad siit
Väiksemate lastega lugesime J. Sigsgaard-i “Palle”. Arutlesime selle üle, kas ja kui tore oleks üksi maailmas elada. Mida nad teeksid siis, kui oleks kodus päris üksi? Vastati nii: “Sööks palju komme”, “Jookseks palju trepist üles alla”, “Kuulaks kõvasti muusikat” jne. Üldiselt arvati, et üksi maailmas oleks ikka päris lahe olla. Tunni lõpetuseks meisterdasime vahva lille. (Linda ja Kadi)
Õpetaja Margiti tunnid oli emadepäevale pühendatud. Mõttekaardid emadepäevaks. Laiendasime nimisõna tähendust omadussõnadega. Tähelepanu kolmel sõnal „ema”, ”lill, „kook”. Huvitavad sõnad, mis kaardile leidsime ja kirjutasime: „ema” – töötüdruk, kodupolitsei, autojuht, murelahendaja, kodukujundaja (ühendab sõnu kunstnik, joonistaja, mööblipaigutaja), kokk jms.
Vanema rühmaga täitsime samad mõttekaardid.
Lugesime pihtimusi, mida lapsed on emadepäevaks kirjutanud: „Ema! Sa oled vahest küll pahane, aga ka õigusega. Kui olen pahandust teinud või varjanud sinu eest miskit, mida oleksid teadma pidanud, siis on sinu pahameel ka põhjendatud…”
Arutasime,mida emadepäeva kaardile kirjutada võiks, sest igalühel on oma tunded ja salasoovid.
Kohtumiseni järgmine tund 27.05.17
vanemad hariva ülevaate kuidas elasid meie esivanemad. Lapsed said oma silmaga hinnata ja vaadelda kuidas muutusid elumajad aegade jooksul. Kas elada korstnaga majas või korstnata? Kuidas ja kuhu läks suits majas kui puudus korsten?
