11.11.17. tunni kokkuvõte

 

Mart on üle vee, kadri üle karja

  1. novembril tähistasime mardi- ja kadripäeva ning Henri esitas kirjanduspala, mis tuletas meelde, et Eesti isadel on pühapäeval isadepäev.

Esimesel tunnil said õpilasd teada, milliseid kombeid tuleb täita martidel ja mille poolest erineb kadripäev. Laulsime ammu tuntud regivärsilist mardilaulu „Laske mardid sisse tulla marti-marti”

Teiseks tunniks ootas lapsi pikk laud, kus igale lapsele olid valmis seatud materjalid, et asuda mardimaske valmistama. Õpetaja Linda juhendamisel olid esimesed näpunäited jagatud ja valminud maskid said päris mardisantidele kohased.

 

Rahvakommete päeva kinnitamiseks oli helde pereema (õpetaja Linda) küpsetanud maitsva karaski, mida vanarahva maagiat elustanud mardid-kadrid lasid hea maitsta.

Mardikombed:

Mardid on mehed ja riietuvad alati tumedatesse riietesse ja maskid on samuti poristes toonides.

Mardirituaalil on kindel ülesehitus. Alati võib mõne etteaste ka ettevalmistuseta esitada. Kimbatuses olles leitakse alati väljapääs. Näiteks tänapäeval kiirelt loodud mardiräpp või omaloominguline tants.

Mardid alustasid ukse taga:

  1. a) sissepalumislaulu ja koputamisega. Mardiisa viskas viljaõnneks viljateri põrandale;
  2. b) järgnes martide tantsimine, mõistatuste küsimine ja suhtlemine pererahvaga, samuti mängud. Lõpetuseks andis mardi-isa vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis: „Terveks!”;
  3. c) pererahvas kostitas marte magusaga–õunad, kaalikaid, karask, raha jm;
  4. d) andide saamisele vastas mardipere tänulauluga ja soovis viljaõnne, peremehele hobusteõnne, sulastele koerteõnne, miniale lasteõnne, tütardele ja poegadele kosilaseõnne ja pruudiõnne, pereemale karjaõnne.

Kadripäeva ja kadrilaupäeva kombed.

Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietatud eeskätt naisteks.

Kadrisantide pillimäng, laulud ja vigurid ei ole nii kärarikkad kui martide omad. Kindlasti esitati aga mõistatusi ja kontrolliti laste lugemisoskust ning tüdrukute käsitöösid. Tervise ja edu tagamiseks. pritsiti pererahvast märgade okstega-

Tava algas ukse taga:

  1. a) sissepalumislaul. Teretamine. Tantsud, mõistatused ja mängud, vahel kiusati lapsigi;
  2. b) andide palumine ja lauluga tänamine ning õnnistamine.

Annid jagati võrdselt ja/või maiustati üheskoos.

Koolipäeval said õpilased teadmisi värskendada, rahvakultuuripäevas oli hingedeaega, mardikesed koos kadrikoodega ja austusavaldus isadele.

 

Sellel aastal on meil veel kaks tundi:

25.11.17. tavaline koolipäev

2.12.17. küpsetame piparkooke, sööme verivorsti ja hapukapsast. Toimub jõululaat. Kõige väiksemal rühmal toimub ka tund.

Advertisements

28.10.17. tunni kokkuvõte

Seekordses tunnis jätkas suurem grupp moe teemadel. Üheskoos meisterdasid noored ka meelepärase kostüümi.

Keskmise rühma tunni teemaks oli sügis. Üheskoos arutlesime sügise meeldivate ja ebameeldivate külgede üle. Vaatlesime erinevaid sügisega seotuid pilte. Lapsed täitsid  töölehti ja lõpetuseks valmis väike meistriteos sügislehtedest.

Järgmine koolitund juba 11.11.17.

Kohtumiseni!

 

14.10.2017 tunni kokkuvõte

Jaanus Vaiksoo

ONU HEINO ISTUS MÖÖDA PEHMEST TUGITOOLIST.
TAHTIS KÕIGE PAREMAT, KUID KUKKUS VÄLJA KOOLIST.

ONU HEINO ASTUS MÖÖDA NAGU MÕNEST POSTIST.
ÕUN JUST KUKKUS LAGIPÄHE TELEFONIPOSTIST.

ONU HEINO RÄÄKIS MÖÖDA, RÄÄKIS AIAAUGUST.
VÄLJAS POLNUD PAKANE, VAID HOOPIS SUME AUGUST.

ONU HEINO ELU KULGES MÖÖDA KIVISID JA KÄNDE.
VÕTTIS PÄIKEST, PIKUTAS JA MÄNGIS LAUAMÄNGE.

Müncheni Eesti Kooli suuri ja väikeseid kuulajaid rõõmustas oma külalislahke esinemisega Jaanus Vaiksoo. Saime  lühikese ülevaate kirjaniku loometöödest ja vaimukatest valmidest ja luuletustest. Niisamuti saime teada kuidas tekkis “Onu Heino” ning kes oli see kellasepaproua? Kuulsime mälestuskilde lapsepõlvest, oma vanaemast ja aiatigudest.

Suured tänud Jaanus Vaiksoole ning ootame uusi ja huvitavaid kirjatükke.

Müncheni Eesti Kool

MEK 2017IMG_6763

30.09.17. tunni kokkuvõte

SUUREM RÜHM (I tund)IMG_6721
Suurema rühma lastega oli meil esimeseks tunni teemaks” Eesti rahvariided”. Alustuseks  lugesime teemakohalist artiklit, seejärel koostasime kaardi sajandivanustest rahvariietest maakondade kaupa. Samal ajal, kui lapsed olid ametis kaardi meisterdamise ja pildimaterjali vaatamisega, riietus õpetaja lõuna-Eestist pärit rahvariietesse. Õpilased pidid ära arvama, kust need pärit on. Rääkisime lähemalt tanu, põlle ja vöö tähendusest, erinevatest materjalidest ja käsitöötehnikatest. Kõik said villast seelikut ja linast pluusi-põlle ka oma käega katsuda ja tanu pähe proovida. Rääkisime ka ehetest ja sellest, millistel puhkudel tänapäeva inimesed rahvariideid kannavad.

Järgmisel tunnil jätkame riietuse ja moe teemadel, kuid juba natuke tänapäevasemalt. (Õpetaja Kadi)

SUUREM RÜHM (II tund)
maxresdefault
Tutvusime Eesti 100 raames mõisate teemaga, koostame ja valmistame mõisaelu ja Eestimaa mõisaid tutvustava vihiku.

Rahvasuus sõnaga ”mõis” tekkinud ütlused:
”Mõni mõis”
 ükskõik, pole tähtis. 
”Mõisa köis, las lohiseb
 ” samuti ükskõiksus

Sõnaga mõis on rohkesti liitsõnu:
Mõisahoone, mõisamaa, mõisamajandus, mõisamoonakas, mõisapark, mõisasaks, mõisasüda, mõisateenija, mõisaõu, mõisakool

Karjamõis, suvemõis, kirikumõis, pärusmõis, teenismõis, rendimõis, riigimõis. Mõisaarhitektuur, mõisakohus.

Eestimaa mõisad olid pikalt hooletusse jäetud. Võiks isegi öelda, et nad olid kõige rohkem laokile jäetud kultuurimälestised. Täna on mõisate vastu väga suur huvi ja paljud pered elavad mõisates ja on mõisaomanikud.

Pikka aega püsis Eestis mõisate ja rahva vahel “klaasist sein”. Omal ajal eraldas see talurahvast ja baltisakslasi. Kumbki pool nägi teineteise elulaadi, kuid ei suutnud seda mõista. Lihtrahva poolne negatiivne suhtumine kajastub ehedalt väljendis “mõisa köis, las lohiseb”, mille tähendusse on peidetud ükskõiksus. Väljendit kasutatakse argikõnes sageli igasuguse ükskõiksuse vastu (näiteks: ükskõiksus töö tegemisel)

Mõisateema sobib väga hästi Saksamaal elavatele lastele, sest kahe kultuuri vahel on olemas tihe seos, vaatamata nn ”klaasist seinale”, mis meie ajaloo on keeruliseks loonud.

Esimene mõis, mida uurime, on Palmse. (Õpetaja Margit)

KESKMINE RÜHM (I tund)

Tutvustasin Jaanus Vaiksood ja tema loomingut.

Vaiksoo-Laul-Eestimaast

* Jaagupi ja Kaspari lugusid.

* Muhedaid ja viperusi täis luuletusi onu Heinost ja onu Heldur’ist.

* Mõtlesime ka mõned küsimused, mida sobiks küsida. (Õpetaja Margit)

KESKMINE RÜHM (II tund)

FullSizeRender (2)

Tänases tunnis arutlesime tervisliku ja mitte tervisliku toidu üle. Vaatlesime üheskoos toiduaineid ning nende täpseid nimetusi. Lapsed täitsid toiduteemalisi töölehti. Tunni lõpetasime poe mänguga, kus iga laps sai olla müüja ja ostja rollis.( Õpetaja Linda)

VÄIKESTE RÜHMNiit-rongisoit-1957-e1361954841465

 

Tundi alustame alati alati lauluga “Tere, tere hommikust eesti koolis oleme”
K6igepealt laulsime laule, mida lapsed varasematest tundidest teavad ja oskavad (nt. “5 väikest parti”, “Rongilaul”+ rongi raamat). Samuti mängisime laulumänge, nagu näiteks “Kes aias?”, “Kükita, kükita”. Ka näpumängudel (nt. “Miilu-maalu Miisu”) on alati oluline osa meie tundides.
Aastaajale vastavalt laulsime ka ühe uue l6busa Sügislaulu ja vaatlesime lastega väljas olevaid puid ja lehti (nt. mis värvi on lehed?, miks lehed värvuvad? millised marjad/seened kasvavad sügisel metsas? milline aastaaeg on praegu ja mis järgneb sügisele?)
Lennal oli kaasas üks tore raamat, kust õppisime kõik koos numbreid ja arutasime näiteks kes kui vana on ja lugesime pildid olevaid esemeid kokku. L6pus vaatasime ka eesti kooli raamatut “Lähme metsa” ja lapsed nimetasid pildid olevaid esemeid, olendeid.
L6petuseks mängisid lapsed palli ja mängunurgas 🙂
Mina jäin tunniga väga rahule, sest lapsed olid tublid ja tegid ilusti kaasa. (Õpetaja Gea)

MEK-ile tuleb külla kirjanik Jaanus Vaiksoo

2t

 

Suur rõõm on teada anda, et 14.10.17.  tuleb Müncheni Eesti Koolile külla kirjanik Jaanus Vaiksoo. Kirjaniku kohta saab lugedad siit.

Kohtumine leiab aset 14.10.17.

Koht: Mütterladen Giesing, Rißbachstraße 12, 81539 München

Algus: Kool avab uksed kell 10:30. Programmiga alustame kell 978998502747911.00.

NB! Beebiruühmal toimub tavapärane tund. Teistel rühmadel tunde ei toimu.

Pärast vestlust toimub väike kohvilaud koos koogiga.

Kohapeal võimalus osta endale ka kirjaniku raamatuid.

Õhtul võimalus veelkord täiskasvanutel ja teistel huvilistel puhuda juttu Jaanus Vaiksooga.

Asukoht: Cafe Cadu – Ludwigstraße 24, 80539 München. U-peatus Universität (U3&U6).

Algus: 18:30 (laud on reserveeritud MEK-i nimele). Oma tulekust palun teada anda kuni 13.10.17 aadressil munchenieestikool@gmail.com.

Ootame kõiki suuri ja väikesied huvilisi kuulama.

Müncheni Eesti Kool.

Jälle algas kool…

Müncheni Eesti Kool alustas jälle oma õppetööga. Suur rõõm oli kohata kõiki uusi ja vanu kooliõpilasi.FullSizeRender

FullSizeRender (1)

 

1283984682_notabeneToon siinkohal välja veelkord meie selleaastased (2017.a.) õppeajad ja esineajd:

30.09.17

14.10.17 Külla tuleb kirjanik Jaanus Vaiksoo! (Koolitund toimub 0-4 aastaste rühmal! Suurematel lastel tavatundi sel kuupäeval ei toimu.)

28.10.17  Kohtumine kirjanik Epp Petronega jääb sel aastal kahjuks ära. Toimub tavaline koolitund!

11.11.17

25.11.17

02.12.17 Küpsetame üheskoos piparkooke ja toimub kurbuturg.

16.12.17 Jõulupidu Dankekirche, Milbertshofen.

Info külaliste ja jõulupeo kohta tuleb hiljem. Jälgi kodulehte ja Fb-i!

Ootame kõiki huvilisi kuulama ja vaatama meie külalisi.

Müncheni Eesti Kool

 

 

Müncheni Eesti Kooli matk Põlvamaal

Seekordne  Müncheni Eesti Kooli matk viis meid tutvuma Põlvamaaga. Seal veetsime kolm toredat päeva.

Esimesel päeval külastasime Põlvamaa Talurahvamuuseumit. Muuseumis said lapsed ja P1020559

P1020563

P1020565

P1020573vanemad hariva ülevaate kuidas elasid meie esivanemad. Lapsed said oma silmaga hinnata ja vaadelda kuidas muutusid elumajad aegade jooksul. Kas elada korstnaga majas või korstnata? Kuidas ja kuhu läks suits majas kui puudus korsten?

Aga kuidas oli lugu valgusega?  Kui suured või väikesed olid sel ajal elumajadel aknad? Niisamuti said lapsed teada, mis olid sel ajal laste kodused tööd ja toimetused. Lapsed said ka ise omal käel järgi proovida vana aja töid (kuidas sai pesu sirgeks või kuidas tuli kaevust vett tuua?) Ülevaate sai ka koolielust.P1020588

Pealelõunat avastasime üheskoos kaunist Taevaskoja looduse pühakodasid. Ühtlasi said kõik osalised ka aastakese nooremaks juues allikavett otse lättest.

P1020614

P1020599

P1020636

Teise päeva pühendasime Meenikunno rabale. Üheskoos läbisme 5,8 km pikkuse matkarja, kus asjalikud giidid jagasid infot raba kohta. Kuidas  tekib turvas? Miks võib rabas tekkida äkki peavalu? Proovisime rabas laukast vett, saime teada, et vesi on küll joodav,  aga see ei kustuta janu ning palju muud huvitavat. Teise poole matkast läbisime metsas, kus saime teha tutvust suurte kuklastega. Peale matka tegime kosutava ujumise Eesti ühes selgeveelisemas Valgejärves.

P1020646

P1020648

P1020652

Päikseloojangu veetsime Saesaare paisjärvel ja Ahja jõel jõelaeval “Lonny”. Teel saime vahetult nautida Ahja jõe populaarsemaid vaatamisväärsusi – liivakivipaljandeid. Niisamuti ka huvitavaid linde.

Kolmas päev viis meid Maantemuuseumi, kus saime põhjaliku ülevaate, kuidas sõitsid eestlased siis kui polnud veel autosi, millised olid siis teed? Kuidas ajalugu muutis järk-järgult meile seni tuntud liiklust ning kõike sellega seonduvat.

Ühisel hääletusel sai valitud ka järgmise aasta sihtkoht – selleks sai ülekaalukalt Setomaa.

Suured tänud meie gruppi majutanud Salamaa puhkekompleksisle ning sealsele vapustavale pererahvale.

Suured tänud kõikidele osalistele – nii väikestele kui ka suurtele.

Müncheni Eesti Kooli kooliajad 2017.a. sügis

Tere!aster-madal-colour-carpet

Münceni Eesti Koolil on rõõm teatada, et alustame oma kooliga juba algaval sügisel, septembris.

Üheskoos sööme torti ja tähistame uue kooliaasta algust!

Esimene kohtumine toimub:

Aeg-17.09.17.a.

Algus- kell 15:00

Koht- Mütterlanden Giesing (Rißbachstraße 12, 81539 München)

INFO Eesti keele õppijatele! Keeleõpe on mõeldud ennekõike MEKis käivate laste vanematele, kes soovivad oma eesti keele oskust lihvida.
Palun andke kuni 17.09.2017 märku, kes soovib sügisest jätkata õpetaja Tiia Palosaare käe all eesti keele õpet. Seekord on eriti oodatud algajad!
Palun märkige õpilase arvatav keeletase ning ootused algavalt eesti keele kursuselt. Oma soovikiri palun kirjutada oma emakeeles. Soovi korral ka eesti keeles. Antud info on oluline eesti keele grupi koostamisel.
Kontakt: munchenieestikool@gmail.com

Ootame uusi ja vanu koolilapsi!

Müncheni Eesti Kooli pere.